Sotsiaalmeedias tihedalt postitamine ei pea tingimata olema halb. Lugeja selgitab, miks see võib hoopis kasulik olla

Eelmisel nädalal avaldasime ühe mureliku lugeja kirja, kes ei mõista, miks inimesed panevad dramaatilisi pilte endast haiglas olles üles, kui neil tegelikult midagi viga ei ole. Kommentaarides arutleb üks lugeja, miks üldse inimesed palju postitavad ja miks see võib hoopis hea olla.

“Instagrami storydest saab veel aru. Instagrami mõte ju oligi instantselt pilte jagada. Igat einet ja jalutuskäiku muidugi üles laadima ei peaks, aga kui on parasjagu tore emotsioon või ilus koht või midagi, siis no miks mitte. Kui ei meeldi, ei pea ju kasutama. Mõni laeb üldse selleks, et ise kunagi tagantjärgi vaadata. Leiad võib-olla omalegi mõne uue toreda toidukoha või saad passiivselt olla kursis kaugel elava sõbra eluga jne.

Mis puutub mingitesse haiglapiltidesse, siis ise ma küll sinna midagi sellist ikkagi ei paneks — kui siis valitud sõpradele — ja feed’i ka üles ei laeks. Kõik ju teavad, et seda tehakse ainult tähelepanu eesmärkidel ja isegi kui ma seda tähelepanu tahaks, siis ei ole vaja teada, et keegi teine sellist edevat külge minust teaks. Facebooki kasutab nüüdseks põhiliselt ainult vanem generatsioon (messengeri saab eraldiseisvalt alla laadida), kellel ilmselt sarnane valehäbi puudub. Teismelised ei kasuta Facebooki vist enam üldse, 25-35-aastased kasutavad info eesmärkidel (kohalikud grupid, söögikohad, diilid jne), ja need 35+ on siis need põhilised postitajad.

Ja võib-olla Maied ja Malled ongi aktiivsemad kuskil kommentaariumis kaastunnet näitama. Isekeriks ilmselt lihtsalt üle, kui ei oleks just mingi ühiskondlikum teade juures ("selles metsatukas liigub vägivaldne mees vm"). Kui postitatud sai, siis järelikult ei ole häda nii midagi, et peaks tõsist muret tundma.”