Muidugi ei tähenda see, et ta kogu teenitud raha sai kõrvale panna, aga ta pani paika kindlad raamid, millele ta tohtis raha kulutada: laen, esmavajalikud asjad, elukindlustus, heategevus, interneti- ja mobiiliarved. Muidugi ostis ta aasta jooksul jätkuvalt endale hambaharju, deodoranti, šampooni jms ning toitu endale ja oma abikaasale, aga viimase osas leppisid nad näiteks kokku, et ei raiska kahe peale nädalas kokku rohkem kui 35 dollarit ehk ca 28 eurot.

Luksustarvetele eelarves ruumi ei olnud ehk see tähendas ka, et kinos, pubis ega restoranides Michelle ei käinud, toitu koju ei tellinud, uusi riideid ei ostnud, puhkama ei sõitnud, jõusaali liige ei olnud ja ei ostnud poest isegi KitKati šokolaadi ega juustukooki.

Kuigi ta abikaasa kartis, et see muutus võib Michelle’i jaoks olla liiga ekstreemne, jäi naine endale kindlaks, sõitis igale poole jalgrattaga, kandis oma vanu riideid ja lõpuks, kui ta nägi, kuidas ta säästud kasvasid, otsustas ta hoopis hakata suuremaid summasid laenu tagastamiseks maksma, mis tegi ta eriti rõõmsaks: “Olen nii õnnelik, et mul on piisavalt suur palk, et ma saan säästa ja tunnen, et peaksin sellest maksimumi võtma. Loodetavasti olen julgustanud ka teisi inimesi oma kulutusi üle vaatama,” ütles ta.

Allikas: Good Housekeeping