Võrdsus ja pereelu — latte -issidest, rahaliselt toetatud lastehoiust ja tõhusast majandusest
Kas teadsid? Rootsi naiste tööhõive määr on Euroopa Liidu kõrgeim — 78,3%.
Aga mis lugu nende meeslapsehoidjatega on? Rootslased haarasid välisajakirjaniku tõstatatud küsimusest nii kiiresti rahuloleva lõbususega kinni, et keegi ei mäleta enam, millest see alguse sai, nii et see võib tõesti olla vaid linnalegend. Tegelikult ei ole rootslased erakordselt huvitatud meeslapsehoidjate palkamisest — tõenäoliselt nad ei vajagi lapsehoidjaid. Lihtsalt Rootsi isad kasutavad suurema tõenäosusega isapuhkust ja neid võib sageli näha lapsevankrit lükates topsist rahulolevalt kohvi rüüpamas. Me nimetame neid lattepappor’iteks, „latte-issideks”, mis on nagu lattemammor’ite, inglise yummy mummies’de (heal järjel kodused emad) vaste.
Vanemate unistuse rajamine
1974. aastal sai Rootsist esimene riik maailmas, kus asendati soospetsiifiline emapuhkus vanemapuhkusega. Algselt viidi sisse õigus kolmele kuule tasustatud puhkusele kummalegi vanemale, kuid isad võisid oma päevad emale üle anda, kui see paarile sobis. Tõeline muutus toimus siis, kui lisati „võta või jäta” reegel — 1995. aastal kehtestati eriline „isakuu” ja nüüdseks on kummalegi vanemale ette nähtud vanemapuhkust kolm kuud.
Rootsi lapsevanematel on õigus kokku 480 päevale vanemapuhkusele pärast lapse sündi või lapsendamist, kumbki vanem võib seda kasutada endale sobival ajal kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Neil on õigus palga säilimisega töölt puududa, et haige lapse eest hoolitseda (VAB ehk vård av barn, mida pärast veebruari suurt haiguspuhangut nüüd vabruari’ks nimetatakse). Lisaks on veel subsideeritud ja kvaliteedikontrollile allutatud lastehoiusüsteem, kus igale aastaseks saanud lapsele on ette nähtud lasteaiakoht, mille tegelikest kuludest tuleb vanematel maksta vaid tähtsusetu osa. Kõike seda arvesse võttes võib mõista, miks Rootsit sageli lastevanemate unistuseks nimetatakse.
Kuidas on võrdsus ja lagom seotud?
Kõige suurema soolise võrdõiguslikkusega riigid on õnnelikkuse skaalal enamasti eesotsas. Ettevõtted, kus pööratakse piisavat tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele, on edukamad, nende töötajad on õnnelikumad ja personali voolavus väike, tööga rahulolu ja tööviljakus aga kõrged. Veelgi enam, võrdsemas suhtes paarid on õnnelikumad ja õnnelikumad on ka nende lapsed. Nad on koolis edukamad ja vajavad väiksema tõenäosusega psühhiaatri abi. Võrdses suhtes olevad emad on tervemad, õnnelikumad ja vähem masenduses; isad on tervemad, suitsetavad vähem, joovad vähem ja kannatavad väiksema tõenäosusega depressiooni all.
Peresõbralikkuse eelised
2016. aasta õnnelikkuse indeks, mille koostamisel kasutati töötajate jälgimise platvormi Butterfly, tõi välja väga tugeva seose töö ja eraelu tasakaalu ning töötaja üldise õnnetunde vahel. Tõepoolest, maailma eri riikide töötajad kinnitasid, et tööandjad saavad kõige enam parandada töö ja eraelu tasakaalu valdkonda; valmisolek muuta süsteemi, protsesse ja tingimusi, et parandada töö koormust ja paindlikkust, on tööandjate võti töötajate õnnetaseme suurendamiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sugude võrdsus ja peresõbralik tegutsemisviis toovad kasu nii üksikisikule kui ka mikro- ja makromajandusele. Sellest võidavad kõik.
Kui võrdne on sinu suhe?
Koduste kohustuste — laste eest hoolitsemine ja majapidamistööd — võrdne jagamine aitab nii vanematel kui ka lastel õnnelikum olla.
Hea nipp isadele:
Kui sa oled isa, kellel pole õigust isapuhkusele, on ka teisi võimalusi võrdsemaks pereeluks. Kui sinu partner on tööle tagasi läinud, võta enda peale suurem osa haige lapsega kodus olemise päevadest, võta enda õlule lõunakarpide pakkimine ja hoolitse selle eest, et lapsed näeksid sind ka pesu pesemas. Lagom peitub väikestes asjades…
