1. Peab püüdlema iseseisvuse poole ning raskustegagi tuleb iseseisvalt toime tulla.

Tegelikult. Uuringud näitavad, et individuaalsusele orienteeritud kultuurides kannatavad inimesed sagedamini stressi tagajärgede käes kui seal, kus on kollektiivsusele rohkem ruumi. See, kes peab üksinda oma raskustega toime tulema, maksab selle eest pahatihti tervisega. Isoleeritud elustiili eelistavad inimesed elavad vähem kui need, kellel on kellega oma muresid jagada. Kusjuures see jutt käib nii meeste kui naiste kohta.

2. Et unistus kiiremini täituks, tuleb sagedamini ette kujutada, et soovitu ongi juba käes.

Tegelikult. Ameerika psühholoogiaprofessor Shelley Taylor tegi eksperimendi käigus ühele katsealuste grupile ettepaneku enne sessi algust kujutleda, et juba on saadud hea hinne. Teisest grupist osavõtjatele paluti ette kujutada pingelist tööd konspektide kallal. Ning just viimased said eksamil paremad hinded.

Edu visualiseerimine tekitab sageli enneaegset rõõmu ning muutub reaalsete võitude surrogaadiks. Selle tulemusel vähendab inimene oma pingutusi eesmärkide saavutamiseks.

3. Kui oled vihane, on hea aur välja lasta: taguda patja, karjuda, trampida jalgu.

Tegelikult. Psühholoogiaprofessor Brad Bushman on läbi viinud suure hulga katseid, mis tõestavad sellise käitumise kahjulikkust. Ühe katse ajal palus ta assistendil solvata üliõpilasi, kuni nood lahendasid oma ülesandeid. Kui noored inimesed vihastasid, siis soovitati ühtedele oma viha välja elada poksikoti peal, teistele aga soovitati rahulikult istuda. Katse lõpus viidi läbi psühho-füsioloogilised uuringud ning tehti kindlaks, et rohkem ärritunud olid need, kes oma viha poksikoti peale valasid.

On tehtud ka katseid premeerida poisse nukkudele hoopide jagamise eest ning seejärel avastatud, et mõne päeva pärast muutusid lapsed hulga agressiivsemateks oma eakaaslaste suhtes.

Järeldus: agressiivsuse valamine elutute asjade peale mitte ainult ei suurenda ärritust, vaid tõukab ka reaalsele julmusele.

4. Parem on elada tänases päevas. Ei tasu mõelda sündmustele, mis pole veel toimunud.

Tegelikult. Lõuna Aafrikast pärit psühholoog Arnold Lazaruse arvamust mööda on mõtisklused võimalike probleemide üle sarnased õppehäirele. Need kindlustavad meid paanika ja depressiooni vastu juhuks, kui tekivad ootamatud probleemid. Kui ees terendavad sellised ohud nagu vallandamine või lahutus, ei tasu nende ees silmi sulgeda. Hingeline tasakaal naaseb vaid siis, kui on olemas krahhi puhuks tegevusplaan.

Kui püstitada endale eesmärk ja kujutada ette vaid võitu, siis juhul, kui lootused purunevad, võib sellest kujuneda emotsionaalne katastroof.

5. Optimism on tervise ja heaolu pant. Ennast tuleb positiivselt mõtlema sundida.

Tegelikult. Uskudes, et hädaohud mööduvad meist kaarega, ei võta me kasutusse ettevaatusabinõusid. Just optimistlikud illusioonid muudavad meid hooletuteks.

6. Keerulistes olukordades tuleb end kätte võtta ning keelata endale hirm.

Tegelikult. Ameerika psühholoog Daniel Wegner on uuringute põhjal kindlaks teinud, et püüded tahtejõu abil teatud mõtteid alla suruda, muudavad need kinnismõteteks. Hirmunud inimesed, kes keelavad endale mõelda sellest, mis on neis hirmu esile kutsunud, tekitavad endale tõelise foobia. Kõige parem oleks kartuse puhul aktsepteerida seda seisundit ning väljendada seda vestluses sõbraga või loomingu kaudu.

7. Oma enesehinnangut peab tõstma. Madala enesehinnanguga inimesed on hädavaresed.

Tegelikult. Ameerika psühholoog Roy Baumeister analüüsis 15 000 uuringut, mis olid pühendatud isikliku enesehinnangu tundmaõppimisele. Selgus, et see ei sõltu ei edukusest ega professionaalsest karjäärist. Enamgi veel. Kui eksperimendi käigus tõsteti kehvemini õppivatel üliõpilastel enesehinnangut, siis täheldati, et nende õppeedukus langes veelgi. R. Baumeisteri arvamust mööda on meist igaühele enesekontroll hulga kasulikum kui enesekindlus. Kui inimene hindab ennast kõrgelt, ent ei saa teistelt kinnitust oma väärtuse kohta, muutub ta ohtlikuks. Keskmisest enesehinnangust kõrgemat täheldatakse jõugujuhtidel, terroristidel — nendel, kes kalduvad vägivallale.

Just kõrgenenud enesehinnang muudab inimesed enesekindlateks nahaalideks, kes arvavad, et neil on õigus teiste arvamusi välja naerda. Seevastu on aga tagasihoidlikud inimesed vägagi meeldivad vestluskaaslased.

Optimaalne enesehinnang on meile kõigile just selline, mis peegeldab reaalseid saavutusi. Tõstmaks enesehinnangut, ei lähe vaja enesesisendust. Tuleb vaid asuda reaalsete ülesannete kallale, et saavutada soovitud tulemus.

8. Vastandid sobivad kokku. Sõpradeks ja abikaasaks peaks valima endast erinevaid inimesi.

Tegelikult on uuringud tõestanud, et meile meeldivad enam need inimesed, kelle arvamused ja väärtushinnangud on meie omadele sarnased. Endale seda isegi teadvustamata, läheneme seltskonnas just nendele, kellega meil on ühine maailmavaade.

Mida lähedasemad on mees ja naine oma iseloomult, seda enam langevad kokku nende vajadused ning seda õnnelikum ja tugevam on abielu.

9. Et midagi saavutada, tuleb seda tahta kõige rohkem maailmas.

Tegelikult. Psühholoogid väidavad, et parimate tulemuste saavutamiseks igal alal on vajalik motivatsiooni keskmine tase. Kui soov midagi saavutada on liiga tugev, hakkame närveerima ning tekivad vead. Just seetõttu ei tohi muuta ideefiksiks soovi rikastuda või leida perekonnaõnne.

10. Neil, kes eelistavad öist eluviisi, pole mõtet oma harjumusega võidelda. Mõned meist ongi lõokesed, teised — öökullid.

Tegelikult. Pole olemas inimesi, kelle jaoks oleks öine elustiil ohutu. Nende organismis, kes tegutsevad öösiti, langeb unehormoon melatoniini tase. Selle puudus võib põhjustada hormonaalseid häireid, viljatust ja lausa rinna- ning eesnäärmevähki. Saksamaa ja Brasiilia teadlased küsitlesid rohkem kui 4000 inimest ning selgitasid välja, et „öökullid“ kalduvad teistest rohkem depressiooni. Isegi harjumus magada öölambi valgel pole ohutu (valgus segab melatoniini sünteesi). Jaapani teadlaste andmetel soodustab selline eluviis rasvumist ning vähirakkude kasvu.

Allikas: Dobrõje Sovetõ