Pereisa ravimile kulub kolme kuu jooksul ligi 14 000 eurot.

Noor mees kirjutab, et on sündinud ja kasvanud maal. Hiljem kolinud linna. On harjunud tegema füüsilist tööd ja tegutsenud peaaegu 20 aastat ehitajana. Viimase aasta töötanud metallitöötlemise ettevõttes.

Martin oma läbielamistest:

“Vähiga võitlemise ajaarvamine on keeruline. Mõni arvab, et esimese kasvaja eemaldamine oleks õige alguspunkt. Minu puhul oleks see 2004. aasta, kui reie tagaküljelt eemaldati rasvkoe healoomuline kasvaja. Rohkem see ei häirinud ja elu läks edasi.

Mõned aastad tagasi hakkas enesetunne vaikselt halvenema. Väsimus ja kõik muu selle juurde kuuluv. Esialgu panin selle liigse töökoormuse arvele.

2016. aasta augusti lõpus hakkas keha paremas küljes kergelt valutama. Kannatasin ära, oli vaja objekt ära lõpetada.

Septembri esimesel nädalavahetusel läks asi päris valusaks. Läksin Tartus EMOsse. Seal uuriti, mis valuvaigistid aitaks. Vereproov näitas, et põletikunäitajad on laes. Pumbati siis valuvaigisteid täis ja hakati uurima, mis viga. Tehti kõik uuringud, mis teha sai, nii ultraheli, röntgen, kui kompuutertomograaf. Konsulteeriti arstiga ja võeti haiglasse sisse.

Nädalase torkimise ja põletikuravi järel leiti neeru kõrvalt mingisugune kogum. Kuna see polnud eluohtlik, siis jäin üldjärjekorras operatsiooni ootele. Opiaja sain 2017. aasta jaanuari. Seal lõigati see kogum välja — selgus, et tegemist on pahaloomulise kasvajaga.

Selleks korraks tundus asi korras. Käisin kontrollis ning lootsin, et kõik on puhas. Alguses näis, et ongi. Aasta pärast oppi läksin korralisse kontrolli, kus selgus, et hingetoru kõrval asuvad lümfisõlmed on suurenenud ning mõned sõlmed on veel paremal pool ülakehas. Biopsia vastus oli ehmatav: osaliselt on tegu vähirakkudega, sealhulgas agressiivsete.

Konsiilium pakkus välja lõikuse, mis sai esimesel võimalusel ka tehtud. Märtsis 2018 tehti auk paremale küljele ja lõigati paar lümfisõlme välja. Uuringute järgi oli tegemist tundmatu algkoldega kasvajaga.

Nüüd muudeti ära ka diagnoos: enam ei räägitud mitte kasvajast, vaid vähist. Vastavalt sellele muutus ka raviarst ja osakond.

Käisin konsultatsioonidel ja uuringutel. Kehvem prognoos pakkus, et elan veel suhteliselt lühikest aega. Raviarst arvas, et haigekassa pakutavad ravimid mind ei aita. Samal ajal pakkus ta välja, et Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on käsil üks ülemailmne uuring, kus saaksin osaleda.

Miks ka mitte. Veel uuriti mind ja saadeti proovid, kuhu vaja. Vahepeal läbisin ka esimese standard keemiaravi. Tulemus oli ümmargune null. Enesetunne hullem kui enne ravi.

Lõpuks öeldi välja, et tegemist on neeruvähiga ja ravim, mis kõige tõenäolisemalt lubab mul kvaliteetset elu jätkata, ei kuulu uuringu ravimite komplekti ega ka haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Vähemalt mitte minu puhul.

Pärast viimast operatsiooni on mu menüüs olnud kogu aeg tugevatoimelised valuvaigistid. Mida aeg edasi, seda rohkem neid läheb. Üritasin alguses korra ka tööle naasta, kuid katseks see jäigi.
Loodan väga, et uus ravim toimib nii, nagu loodetud ja ma saan naasta korraliku kvaliteetse elu juurde tagasi.”

Martini raviks on annetused oodatud märksõnaga “Martini raviks”:

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu

Swedbank: EE212200221059073061
SEB: EE211010220228917224
LHV: EE137700771001442514
Luminor: EE591700017003638161
Coop: EE704204278609604509

Otsetee pangalinkideni: www.kingitudelu.ee/annetajale