Ajalootund: miks keskaja naised alati nii imeilusad välja nägid?
Keskaja iluideaal oli heledate juuste ja nahaga ingellik naine. Ajastutruu meigi soovijatel kulub seetõttu enam heledat puudrit ja vähem silmavärvi. Keskaegsed daamid ei põlanud ka elavhõbedat, pliid ja aadri laskmist, et soovitud heledat jumet saada. Hele nahk oli märgiks kuuluvusest kõrgemasse klassi, kes ise väljas töötama või viibima ei pidanud. Lisaks valgele nahale olid ilusal daamil ka roosad põsed ja nähtavad veresooned. Silmad jäeti seevastu Euroopas üldse toonimata — ilusaks peeti heledaid, rohekassiniseid silmi. Samas olid slaavi maades tumedad silmad au sees. Selleks, et silmad suuremad paistaksid, kasutasid daamid belladonnat. Huuled pidi olema lopsakad ja pehmed, kuid mitte silmatorkavad. Õrna ja delikaatse välimuse saamiseks usuti abi olevat ka delikatesside söömisest.
Laup pidi olema kõrge — selleks kitkuti juustepiir kõrgemaks ja kulmud pea olematuks. Juukseid kandsid abielunaised kinnisesse soengusse panduna, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud. Kuna kirik käskis naistel juuksed kinni katta, kompenseeriti seda uhkete peakatetega, mille puhul kaunistuste ja ehetega kokku ei hoitud.
Keskajal tähendas ilu tervist — katk, tõved ja nälg olid igapäevased, surm saabus tihti noorelt. Tervise tunnuseks olid säravad silmad ja roosakas helendav nahk. Samuti kasutati ohtralt parfüüme ‒ haigused tõid tihti kaasa paised ja ebameeldiva lõhna, kuid terve inimene lõhnas hästi. Eriti soositud olid kaneeli- ja muskaatpähkliõli, samuti oli populaarne valmistada roosiõli. Lisaks õlidele valmistati ka taimeleotisi.
Keskaegne kaunis daam olid ihaldatud, kuid samas kättesaamatu ja vooruslik. Tema ilu oli hingestatud ja välimus ingellik.
Keskaegne rõivakunst
Keskaeg kiirmoodi ei tundnud. Kallist kangast ja kaunistustega tualett pärandati tihti emalt tütrele ja tütretütrele. Kleit oli õmmeldud nii, et seda oli kerge kohendada vastavalt kandja kehakujule. Riiet ei hakatud sisselõigetega raiskama, kogu kallis materjal kasutati ära.
Keskaegsed lõiked olid siivsad — pahkluid ei tohtinud daam kindlasti näidata, samas võisid kael ja dekoltee olla mõõdukalt avatud. Erksat ja puhast värvi kangaid said endale lubada ainult jõukad ja kõrgest seisusest daamid ja härrad. Kuigi keskaega peetakse pimedaks ajastuks, leidsid tolleaegsed inimesed, et nende maailm oli piisavalt erksavärviline. Selle tunnistuseks on nii säravates värvides keskaegsed maalid kui tolleaegsed kirikud, kus valgust jagus.
Riietuses peeti lugu puhastest põhivärvidest — punasest, sinisest, kollasest. Keskajal oli värvidel tähendus — sinine sümboliseeris müstikat ja taevalikkust, punane väljendas aadellikkust ja vaprust, kuid oli ka timuka ja prostituutide värv. Kollast peeti ühelt poolt argpükste värviks, teosalt seostati teda kullaga, mis on metallidest kõige päikeselisem ja hinnalisem.
Riidevärve saadi mineraalidest ja taimedest keerukate toimingute abil. Punased ja rohelised erksavärvilised rüüd, samuti vääris- ja poolvääriskividest ehted olid haruldased, neid said endale lubada vaid väga jõukad daamid ja härrad. Vaesem rahvas kandis luitunud, tihti värvimata kangast rõivaid. Olde Hansa keskajahõngulised rüüd on valmistatud Madalmaade 15. sajandi rõivaste eeskujul.
Ehteid oli nii hõbedast kui ka kullast, nii kaupmeeste toodud kui kohalike meistrite valmistatud.
Ilusaks peeti lapseootel naist — ka keskaegsetel maalidel on daamid tihti õnnistatud olekus, mida kleidid rõhutasid.
Olde Hansa viib emandad keskaega
Restoranis Olde Hansa saab nüüdsest lisaks keskaegsetele roogadele ja meelelahutusele veeta mõned tunnid ka ise keskaegse emanda või isandana. Üritusel, mis kannab nimetust „Emandate auks” saab kanda keskaegseid rõivaid ja ehteid ning kaunistada end keskaegsete traditsioonide. „Emandate auks” sobib daamidele mehelemineku eelseks peoks, aga ka muude tähtpäevade tähistamiseks. Kes otsutanud keskaegses meeleolus aega veeta, ei pea pettuma — majaemandatel ja isandatel jagub juttu keskaegsest elust tundideks.
Vaata galeriid ja pane endale tüdrukuteõhtuks aeg kirja!
