“Paraku on maailm arenenud selles suunas, et aina rohkem tuleb lisaaaineid juurde, inimesed aga teavad kahjuks neist liiga vähe,” muretseb Raul Mardi, kes on ohtlike lisaainete kohta kogunud rahvusvahelisi andmeid.

Kõige vähem kahjulikud on dotsent Mardi sõnul looduslikud lisaained, mis on eraldatud toiduainetest vm elusast ainest. Nendegi hulgas on vähkitekitavaid ühendeid, nt toiduvärv E120 e karmiinpunane.

Loodusidentsete lisaainetega (mis on toiduainetest välja sünteesitud) pole samuti väga suuri probleeme — sinna kuuluvad vitamiinid, antioksüdandid jne. Teada tuleks, et tööstuslikult toodetud vitamiinide toime on väiksem kui looduslikult saadud vitamiinidel. Seega on parim vitamiin ikka toiduga saadud vitamiin.

Säilitusainete e konservantide (E2..) hulgas on Raul Mardi sõnul küllaltki palju kantserogeenseid aineid — E249-252 on nitritid ja nitraadid, E280-283 nitroühendid. Kantserogeense toimega on nt propioonhape (E280), mis tekib taimede hapendamisel — teda kasutatakse veel jahutoodete valmistamisel.

Kui kaupluses müügil olevad vorstid on üks punasem ja roosam kui teine, siis tasub teada, et mida punasem vorst, seda rohkem sisaldab see kantserogeenseid naatriumnitriteid. Seega, hall vorst on kõige tervislikum. Nitritid säilitavad liha esialgse punase värvuse. Nad võivad soodustada vähihaiguste, suhkurtõve, struuma ja bronhiaalastma teket, samuti migreenitaolisi haigushooge, nahapunetust või allergiat nendel, kes aspiriini ei talu. “Nitrovärvidega võib värvida autot, mitte aga toitu,” rõhutab Raul Mardi.

Eestis on olukord nitritite osas veidi kehvem kui mujal Euroopas, eriti ranged on nõuded nitritite osas Põhjamaades — Rootsis on nitroühendite tarvitamine lausa keelatud, Soome kui euroliidu liige küll lubab tarvitada, kuid teadlikkusest ei lisa nad siiski toitudele nitroühendeid. Nii peaks toimima ka meie valitsus, leiab Mardi. Aga meil on alates 1. juunist 1998 nitroühendeid lubatud toitudele saja grammi kohta kahekordne kogus. “See juhtus suures Euroopa Liitu minemise tuhinas, sest seal lubatud normatiivid on palju leebemad ja inimese tervisele kahjulikumad,” teab tervisekasvatuse spetsialist.

Antioksüdandid (E3..)on enamasti kasulikud, sest nad väldivad prooksüdatiivset molekulide lagunemist, aga ka nende hulgas on kaks vähkitekitava toimega ühendit BHA ja BHT (E320, E321). BHAd võib esineda supisegu-des ja määrdejuustudes, BHTd nätsudes.

Emulgaatorite (E4..) hulgas midagi ohtlikku ei ole, küll aga on päris palju negatiivset stabilisaatorite ja paksendajate hulgas (nt E400-404 ja E406-407 on kantserogeense toimega, võib leiduda salatikreemides, kodujuustus, jäätises, kiireltvalmivas tarretises, vahukoores).

Muude lisaainete (E5..) hulgas (E500-1500) pole midagi ohtlikku leitud, küll aga kunstlike magusainete seas — kantserogeenne on sahhariin (E954) ja tsüklamaat (E952). Sahhariin on 500 korda magusam kui tavaline suhkur, mida on lubatud kasutada jäätistes, puu- ja aedviljahoidistes, marmelaadis, püreedes, karastusjookides ja magustajates. Tsüklamaat on tavalisest suhkrust 30 korda magusam ja on lubatud vaid karastusjookides, kookides, magustoitudes ja magustajates. Muide, viimane stimuleerib ka meeste impotentsust.

Lisaained ja ülitundlikkus

Tervisekaitseinspektsioon hoiatab lisaainete eest, mis võivad allergiat põhjustada. Valguallergiat esineb eelkõige väikelastel, seevastu ülitundlikkus lisaainete suhtes on üsna harv. Mõned lisaained võivad üksikutel inimestel ülitundlikkusnähte põhjustada, teiste jaoks aga ohutud olla. Inimesed, kes on allergilised aspiriini suhtes, võivad reageerida pakendatud toidus kasutatavale bensoe- ja sorbiinhappele (E210 ja E200). Reaktsiooni võivad tekitada ka pohlades ja jõhvikates leiduv bensoe- ja sorbiinhape. Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151).

Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad tekkida tursed, hingamisvaevused jm tervisehäired. Erilaadseid allergiareaktsioone võivad tekitada sulfitid ja antioksüdandid BHA ja BHT, eriti tundlikud on sulfitite jt väävliühendite suhtes (E220-227) astmaatikud.

Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikkust:

Säilitusained
E200 Sorbiinhape
E201 Naatriumsorbaat
E202 Kaaliumsorbaat
E210 Bensoehape
E211 Naatriumbensoaat
E214-219 Hüdroksübensoaadid
E220-E228 Väävlishape ja sulfitid

Värvained (asovärvid)
E102 Tartrasiin
E110 Paraoranž
E123 Amarant
E124 Uuskoshenill
E151 Briljantmust

Antioksüdandid
E320 Butüülhüdroksüani-sool (BHA)
E321 Butüülhüdroksüto-lueen (BHT)

Allikas: www.tervisekaitse.ee/tkuus.php