Enim probleeme on kohtumenetluses tekitanud näiliku abielu mõiste tõlgendamine. Sageli on kohtud tõlgendanud perekonnaseaduse vastavat sätet koosmõjus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1, mille järgi loetakse näilikuks selline tehing, milles pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtud on jõudnud järeldusele, et näilik abielu eeldab poolte vastavat kokkulepet, s.t mõlema poole teadmist ja soovi sõlmida abielu muul eesmärgil kui kooselu. Siiski on Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas seadusandja selgitanud, et Perekonnaseaduse vastavast paragrahvist tuleneb üheselt, et abielu kehtetuks tunnistamisel ei ole lubatud tugineda tsiviilõiguse üldosas ettenähtud tehingute kehtetuse alustele, võimalik on kohaldada üksnes perekonnaseaduses toodud aluseid. Seega saab tühistada ka näilikku abielu, mille sõlmimisel vaid ühel poolel puudus kavatsus täita abieluseisundiga seostud kohustusi ja teine pool oli sellest asjaolust heauskselt eksimuses.
Abielu ei tunnistata kehtetuks, kui näiliku abielu puhul on abikaasad pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi. Sel juhul jääb üle siiski ainult abielu lahutada.
“Kohus võib petjalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule”
Abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale.
Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et üks abielluja mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule, kohaldades perekonnaseaduse lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta käivaid sätteid.
Lahutamise korral on menetlus tsiviilkohtus sarnane nn tavaabielu lahutamisele. Siiski võib lahutada soovija olukord olla komplitseeritum, kui ta ei tea abikaasa elu- või asukohta või abikaasa, kellest soovitakse lahutada, elab teises riigis. Seegi olukord ei ole väljapääsmatu. Kaalukatel asjaoludel saab taotleda kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist.
Samuti võib kaasneda abielu jooksul soetatud vara, kui abikaasade ühisvara, jagamine.
Kogu menetluses saab jurist nõustada, koostada vajalikke dokumente, avaldusi ja taotlusi, esindada kohtus.
Kas fiktiivabielu eest tuleb petisel ka karistust kanda?
Otsesõnu fiktiivabielu eest Eesti karistusseadustik vastutust ette ei näe. Küll aga on praegu karistatav ametiasutustele valeandmete andmine. Teatud juhtudel võidakse fiktiivabielude puhul tegu klaasifitseerida Karistusseadustiku inimkaubandust käsitleva vastav sätte kohaselt. Nimelt, inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.
Milliseid ohte peidab endas fiktiivabielu?