Mõni aeg tagasi avaldasime uudise, kus veipimise tõttu haiglasse sattunud teismelised hoiatasid oma eakaaslasi, kutsudes neid üles e-sigareti kasutamisest loobuma. Uurisime noorte inimeste käest, mida nemad e-sigareti kahjulikkusest teavad ja kui levinud selle kasutamine nende suhtlusringkonnas on.

Küsimustele vastavad Beatrice (14), Marie (14), Kevin (14), Robert (15), Tyrone (17), Karl (18) ja Kristofer (21).

1. Kas sa arvad, et e-sigaret on tervisele ohutum kui tavaline suits? Miks sa nii arvad?

Beatrice: Ma arvan, et kui e-sigaret on ilma nikotiinita, on see ohutum kui suits.

Marie: Ei oska arvata, sest e-sigaretti pole testitud veel.

Kevin: Jah.

Robert: Jah on küll, sest suitsetades tekib põlemisefekt ja selle tagajärjel tõmbab inimene mitmeid kahjulikke aineid endale kopsudesse.

Tyrone: Jah ma arvan seda, sest olen lugenud.

Karl: Kindlasti on, kuna e-sigaret ei põleta tubakat, vaid aurutab vedelikku, ning sellepärast ei hinga sa sisse tõrva ega teisi väga kahjulikke kemikaale.

Kristofer: Arvan, et e-sigaret on ohutum kui tavaline suits jah. Rõhutan et ohutum, mitte ohutu.

Selge see, et mõlemad sisaldavad nikotiini, mis ei ole täiesti ohutu. Mina võrdleksin nikotiini kofeiiniga, millel on palju suurem sõltuvuse oht. Selle tarbimisel suureneb risk, peamiselt vereringega seotud, probleemide saamiseks (kuid suitsu puhul on ka veel suuremaid ohte). Samuti on ükskõik millesse sõltuvuses olemine potensiaalne oht (kui see pole just mõõdukas ja positiivne, nagu näiteks sportimine). E-sigareti puhul on ka lihtsam kontrollida nikotiini kogust ning nikotiini mitte tarbida (kuigi ilma nikotiinita e-sigareti suitsetamine on minuarust väga totter tegevus).

E-sigareti peamiseks ohuks on aga maitseained. On leitud erinevaid maitseained, mille sissehingamisel on negatiivsed mõjud tervisesle (nt. diatsetüül, mõned aldehüüdid jm). Probleemi vähendab mõistlik kahjulike ainete reguleerimine seadustega ning inimeste teadlikkusest tulenevad kapitalistlikud jõud, mis sunnivad tootjaid tervislikumaid tooteid valmistama. Seda probleemi peab aga kindlasti veel uurima, ning loodetavasti suudetakse seda probleemi leevendada veelgi rohkem tulevikus. Kahjulikke lisaaineid on muidugi leitud ka suitsudest, mis võivad potentsiaalselt veel ohtlikumad olla.

Üldiselt on ükskõik mis inimese jaoks ebahariliku tossu sisse hingamine potentsiaalselt ohtlik tervisele. Kuid suitsu puhul on tegemist palju ohtlikumate ühenditega ning nende üle on tarbijal vähem kontrolli.

2. Kas sa kasutad e-sigaretti igapäevaselt?

Beatrice: Siis kui selle jaoks vajalikku vedelikku on, siis kasutan üldiselt igapäevaselt.

Marie: Ei kasuta, väga harva.

Kevin: Ei.

Robert: Ei kasuta.

Tyrone: Ei, väga harva kasutan.

Karl: Olen kasutanud igapäevaselt.

Kristofer: Üldiselt jah, kuid on ka erandeid. Hetkel ütleks, et keskmiselt kuskil 6 korda ööpäevas. See number on aga üle aja ainult vähenenud.

3. Kui palju sa tead e-sigareti kahjulikkuse kohta?

Beatrice: Et tegelikult on see jama, et see suitsust halvem on.

Marie: See kahjustab kopse ja reostab õhku nagu kõik teisedki tubakad.

Kevin: Nii palju tean, et kõik need surmajuhtumid ei ole seotud veipimisega.

Robert: Nii palju, et kui osta asju e sigareti poest, siis on kontrollitud neid tooteid, et neis poleks ebaseaduslikke aineid sees. Aga kui osta e-sigaretiga seotud tooteid mustalt turult, siis on võimalus, et sinna on lisatud ebaseaduslikke aineid ja on uuritud et see ei ole nii kahjulik, kui tubaka suitsetamine.

Tyrone: Piisavalt.

Karl: Mitte väga palju kuid tean. et see peaks olema 95% vähem kahju tekitav kui tavaline sigarett.

Kristofer: Ei ole kindlasti ala spetsialist, kuid olen uurinud seda teemat ja sellest lähtuvalt oma käitumist ka muutnud.

4. Kas sinu tutvusringkonnas on e-sigareti kasutamine väga levinud?

Beatrice: Päris levinud jah, paljudel on enda e-sigaret.

Marie: Jah, on.

Kevin: Üpris levinud.

Robert: Mõni kasutaja on.

Tyrone: Ei ole absoluutselt levinud.

Karl: Suhteliselt levinud.

Kristofer: Üsnagi jah. Ütleks et suitsetajaid on umbes sama palju kui e-sigareti suitsetajaid.

5. Kas su vanemad teavad, et sa kasutad e-sigaretti ja kuidas nad sellesse suhtuvad?

Beatrice: Teavad, et oman aga ilmselt ei tea kui palju seda teen ja ega ikka ei meeldi neile.

Marie: Teavad, nad ei ole selle vastu otseselt, aga ka mitte poolt. Ütlevad, et see on minu elu ja nii pea kui mul hinded korras ei ole see probleem.

Kevin: Jah, nad olid kurjad, kuid enam mitte.

Robert: Ei, kuna ma ei kasuta seda enam.

Tyrone: Ma ei kasuta seda, seega vahet pole.

Karl: Ei tea ja ma olen kindel, et nad ei suhtuks sellesse hästi.

Kristofer: Jah, teavad. Nad ei pea seda heaks tegevuseks, kuid innustavad mind et ma üritan seda maha jätta. Samuti ei arva nad et pedantlik keelamine kuidagi produktiivne on, eriti täiskasvanud inimese puhul.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse juhataja dr Pille Mukk kommenteerib:


E-sigarettide puhul hingatakse sisse (aineid imenduvad organismi hingamispinna kaudu) erinevaid keemilisi ühendeid. Nikotiini sisaldab ka e-sigarett.


E-sigarettidest jõuab nikotiin organismi koos erinevate keemiliste ainetega kõrgel temperatuuril aurustudes. Tavasigarettide puhul toimub tahkete orgaaniliste ainete põletamine ja siis nende põletamisproduktide sissehingamine. Selle poolest erinevad e-sigaretid tavasigarettidest.


Nikotiini sisaldavad mõlemad tooted ning nikotiinsõltuvuse tekkemehhanism kahe toote vahel ei erine. Üsna ühesuguse kiirusega saavutatakse organismis sarnane nikotiinisisaldus.


Keemilised aine, mida lisatakse e-sigarettide vedelikesse, on tänaseks väga vähe uuritud võrreldes toksiliste ainetega tavasigarettides, kuid nende kopsu kahjustav efekt on juba kinnitust saanud.


Täna teatakse, et toksiliste ainete hulk, mille kahjulikke toimeid organismi hästi tuntakse, on e-sigarettides küll väiksem, kuid ometi on e-sigarettides rohkelt teisi toksilisi aineid (ka metalle) , mille mõju kopsu ei ole seni piisavalt uuritud. Probleemiks on olnud ka see, et kõiki e-sigarettides sisalduvaid aineid ei ole alati kajastatud. Pikaajalise kasutamise terviseriskid on igal juhul veel täpselt teadmata.


Samuti on probleemiks see, et e-sigarettide n.ö. meeldivaks tegemine erinevate maitsetega ( kirsi-, kohvi- mentooli, kaneelimaitse jne.) võib pigem innustada neid kasutama ning nii alustama toote tarbimist, mille nikotiinsõltuvus tekib samal viisil ning hingamisteedesse jõudvad keemilised ühendid põhjustavad kopsu kahjustavaid reaktsioone. Tõsiste riskidena on kirjeldatud ka mürgistusjuhtumeid lastega, kellele selline magusa maitsega vedelik ei ole vastumeelne olnud ning on saadud mürgitus selle alla neelamisel. Tavasigaretid pelgalt oma maitse tõttu kedagi neid kasutama ei pane.


Kui e-sigaretti kasutada vaid üleminekuks kindla eesmärgiga suitsetamisest loobuda ning loobumine viiakse ka lõpuni, siis siin võiks täna olla ainuke koht, kus e-sigarette eelistada. Ka sellel teemal on olemasolev info väga vasturääkiv ning ametlike soovituste juurde ta suitsetamisest loobujate nõustamisel ei kuulu. Ja iseseisvalt ilma spetsialisti nõustamiseta seda kas teha ei soovitata vältimaks olukorda, kus suitsetamisest tingitud terviseriske vähendada soovides luuakse endale petlik illusioon, et selline asendamine on olnud ohutu ning edasine loobumine ei pruugi enam tähtis tunduda.


WHO (World Health Organization) on öelnud, et suitsetamisest loobumine on olnud läbi aegade kõige edukam rahvatervise positiivne mõjutaja. E-sigaretid aga justkui normaliseerivad taas suitsetamise ja kaotavad aastatega saavutatud progressi selles valdkonnas


Alati tasub mõelda ka tubakatööstuse motiivide kohta, kui e-sigarette toodavad ja populariseerivad täna need samad suured sigarettide tootjad.