Eestlased armastavad jäätist

Jäätis, see mõnusalt suus sulav värskendus kuumal suvepäeval. Ja kui valida, kas šokolaad või jäätis, siis ära kõhkle otsustamast viimase kasuks, sest jäätist soovitatakse ka maiatele lastele — külma toitu peab organism seedimiseks kõigepealt soojendama, kulutades selleks energiat. Seega ei tee jäätisekalorid sulle liiga.

Eestlased on Baltimaade suurimad jäätisesõbrad, tarbides suve jooksul 2700 tonni ning aastas ühtekokku ligi 6000 tonni jäätist, millest 80% on koorejäätis.

Sellega tarbib iga eestlane aastas keskmiselt 8 liitrit jäätist, edestades lätlasi kahe ning leedukaid kolme liitriga inimese kohta.

Jäätisesektor on üks aktiivseima tootearendusega valdkondi toiduainetööstuses. Igal aastal lisandub lettidele 60-70 uut marki jäätist. Praegu on saada üle 300 erineva jäätisetoote, mis on ajaloo suurim valik.

Jäätisetoodetest kõige rohkem on kasvanud koorejäätiste osakaal, moodustades 80% kogu ostetud jäätiste hulgast. Üleilmne trend on naturaalsete jäätiste suunas ning koorejäätis on tõesti mõistlik maius, sisaldades rohkelt kaltsiumi, magneesiumi, piimavalke ning palju A-, B- ,D- ja E-vitamiine.

Suvel ostetakse eelkõige väiksemas pakendis jäätiseid, talvel on populaarsemad suured perejäätised. Uuringud on näidanud, et pooled tarbijad eelistavad kindlaid marke, teine pool teeb valiku leti ääres hetkeemotsiooni ajel.

Jäätisetootjate andmetel on aastaringselt kõige populaarsemad jäätised klassikalise maitsega maiused — vanilje-, šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätis, ülejäänud maitsed on pigem hooaja- ja nišitooted. Näiteks tõuseb mahlajäätiste tarbimine siis, kui väljas on temperatuur üle 20 kraadi.

Allikas: Eesti Toiduainetööstuse Liit