Elu jubedaim kingitus: uskumatu rumalus mehelt ja omapärane pakike ämmalt
Paar aastat tagasi hakkasime jõuludeks juba varakult valmistuma. Teadsin, et mu mehe peres on kombeks üksteisele kinkida odavaid kaalukomme ja küpsiseid, pisikesi suveniirkujukesi ja muud sellist pisikest ja minu meelest väga tüütut ninni-nänni. Ka mina sain neilt alati sellist kraami, kuigi nii ämm, mehe vanavanemad kui mees ise teadsid, et mina hindan hoopis rohkem näiteks raamatuid või kinkekaarte või kasvõi küünlaid ning odavaid kaalukomme ma ei söö. Tegelikult ei ole ma üldse suur magusasõber. Valmistasin sel aastal meest pikalt ette, rääkisin päris mitu korda, mida ma kingiks sooviksin ning palusin, et kui ta ei oska mulle kingitust teha, jätku siis kasvõi tegemata, aga kaalukomme või ükskõik mis vormis, kujus ja maitsega maiustusi ma EI TAHA!
Saabus jõuluõhtu ning hakkasime kinke jagama. Andsin oma kingi üle ning mees läks magamistuppa minu oma järele. Tuli tagasi, näost punane, ning ulatas mulle…jah, kotitäie kaalukomme.
Ma pole vist kunagi nii solvunud ja pettunud olnudki — neljas aasta järjest kaalukomme, mis mulle üldse ei maitse, mille ostmisele pole kulunud poolt minutit ega kümmet kroonigi ning ma olin ju ometigi korduvalt öelnud, et need mulle ei meeldi… selgitus oli: “Ma ei osanud muud valida ja kommid ju süüakse ikka ära!”
Teine imeline kingitus ootas mind kuuse all. Ämmalt. Ilusasti pakitud, lips peal, kaart küljes. Lootsin, et vähemalt tema on osanud mu soovidega arvestada ning ehk läheb seda kinki avades mu absoluutselt nullis tuju natukenegi paremaks.
Siiski mitte. Avasin siis paki terve seltskonna ees ning pidin juba teist korda selle õhtu jooksul nutma puhkema. Selle sees oli öösärk. Heleroheline, selline kapsaussi värvi. Materjal meenutas froteed. Maani. Pikkade varrukatega. Varrukate otsas ja öösärgi alumises ääres olid pitsid. Rinnal kolm nööpi ning rinnaesisel “kaunid” sinise ja roosaga tikitud nelgi moodi lillekesed ning loomulikult ohtralt pitsi. Kui te olete kunagi mõnes Poola turukaupa müüvas poes või laadal käinud, siis teate, millest ma räägin. Ausõna, see oli kõige koledam riideese, mida minu silmad kunagi näinud on. Rasestumisvastase vahendina muidugi töötaks selline asi suurepäraselt…võib-olla see oligi ta eesmärk… Tänasin muidugi viisakalt ning üritasin end vaos hoida, aga väga hästi see vist ei õnnestunud, sest nii mees kui ämm panid tähele, et olin õhtu otsa tujust ära ja läksin juba kell üheksa magama.
