"Ema teadis, et tütre elukaaslane on agressiivne ning oma naisele ka varem kallale läinud." Vägivalda tunnistanute pihtimused


"Ema teadis, et tütre elukaaslane on agressiivne ning oma naisele ka varem kallale läinud." Vägivalda tunnistanute pihtimused
Foto: Shutterstock

Isolatsioonis viibides oli olulisem kui kunagi varem pöörata tähelepanu ka end ümbritsevate inimeste muredele. Tunda huvi, kuidas läheb sinu lähedastel, naabritel, kolleegidel ja sõpradel ning märgates vägivallamärke, sellest ka teada anda.

Ohvriabil on käimas teavituskampaania, mis kutsub kõrvalseisjaid üles märkama lähisuhtevägivalda ja sellesse sekkuma. Kõrvalseisjana saame palju ära teha ja vägivallale lõpu panna. Meid ümbritsevad eestlased räägivad oma kogemusest, et ka sina oskaksid märgata ja vajadusel aidata:

Klassikaaslane julgustas lapsel, kes pidevalt tuli kooli sinikatega, abi otsida

Laps, kelle suhtes kodus pidevalt kasutati füüsilist vägivalda, tuli taaskord kooli sinikatega. Üks klassikaaslastest teades, et füüsiline vägivald antud lapse kodus toimub pidevalt, soovitas pöörduda lastekaitsesse. Kuna laps ise ei julgenud lastekaitsesse minna, siis klassikaaslane läks julgustuseks kaasa. Lastekaitses avastati, et lapsel on kogu kehal suured hematoomid. Nii see juhtum jõudis ka ohvriabisse, kus nad said nii lapse kui ka tema nüüdsed hooldajad suunata psühholoogilise abi saamiseks nõustajate juurde. Täna kasvab laps perekonnas, kus tema suhtes vägivalda ei kasutata.

Ohvriabi töötaja jagab juhtumeid enda päevatööst

"Minul on olnud juhtum, kus helistas kannatanu töökaaslane ja ütles, et naine tuli tööle üleni värisedes, istub põrandal ja nutab. Vahetasime infot ja tegime esialgse plaani, kuidas edasi liikuda. Tänaseks on juhtum liikunud kohaliku omavalitsuse lastekaitsesse ja politseisse."

Seotud lood:

"Oli üks juhtum noore naisega, kelle sõbrad pöördusid politsei poole tema suitsiidsete postituste tõttu sotsiaalmeedias. Politsei andis mulle kontaktid ja ma võtsin naisega ühendust. Ta käis minu juures nõustamisel ja praegu oleme telefonitsi regulaarselt kontaktis."

"Kannatanu ema helistas politseisse ja palus politseil minna tütre kodusele aadressile, kuna tundis muret, sest tütar ei vastanud päev läbi telefonile. Ema teadis, et tütre elukaaslane on agressiivne ning oma naisele ka varem kallale läinud. Kuna ema ja tütar igal õhtul telefonis vestlesid, tundus kogu lugu veelgi kahtlasem. Politsei läks ja selgus, et kannatanud ei pääsenud sel õhtul telefonile ligi, et abi kutsuda."

"Ühe kannatanu vend helistas ohvriabisse regulaarselt juba pikemat aega, kuna oli õe pärast mures, sest õe elukaaslane oli pidevalt vägivaldne. Tema sõnul oli õel tulenevalt olukorrast üsna tihti enesetapumõtted, kuna ta ei tulnud kujunenud olukorraga toime. Õde oli väga tugevas sõltuvussuhtes. Ohvriabitöötaja suhtles mõlema osapoolega ning pakkus abi, mõlemal olid sinikad kehal. Kannatanu ei olnud aga valmis olukorda lahendama. Pärast korduvaid nõustamisi loobus ta ohvriabist ja palus jätta neid rahule."

Märka ja ära jäta reageerimata!

Tunne huvi, kuidas läheb sinu lähedastel, naabritel, kolleegidel, sõpradel ja märgates vägivallamärke, tee esimene samm inimese aitamiseks. Kui vajad sobiva sekkumisviisi leidmiseks nõu, siis helista ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Nii saame koos aidata neid, kes täna meie abi enim vajavad. Vaata lisa SIIT.