Endise tippkorvpalluri naine: jäime Eestisse, sest ma ei taha, et mu lapsest saaks "ameeriklane"
Ma ei kujuta ette, et mu lapsest peaks “ameeriklane” saama
Kui küsime Josephalt, miks otsustas ta abikaasaga Eestisse jääda, on naine konkreetne: “Eestisse tahtsin jääda eelkõige mina, sest ma ei kujutanud ette, et mu lapsest peaks “ameeriklane” saama. Olen küll ise segaperest pärit ja mõlemas kohas elanud, aga minu kodu on nüüd tükk aega olnud Eesti — siin on mu pere, sõbrad ja töö.”
“Pealegi,” lisab naine, “olles käinud ja elanud lühikest aega USAs, teadsin, et see keskkond mulle paraku ei sobi. Howardit ei pidanud õnneks kaua veenma, eks ta oli ju harjunud Euroopas elama.”
Mees tahab eesti keele selgeks saada
Saates osalema meelitas Josephat abikaasa. “Mina olin sellele täiesti vastu,” räägib naine. “Lõpuks ajendas mehele vastu tulema asjaolu, et ta soovis kõigest väest eesti keele ära õppida. Varem oli ta püüdnud seda isepäi õppida, kuid see pole kunagi eriti õnnestunud,” arutleb Josepha. Kuna saatega kaasnevad ka eesti keele tunnid, siis tundus see paarile hea võimalusena.
“Pealegi, õnneks pühendutakse saates pigem Howardile,” on naine rahul.
Kui räägime kohanemisest, siis selgub et sellega väga suuri raskusi polnudki. Naisel tuli küll alguses palju paberimajandusega tegeleda ja mehe jaoks tõlk olla, kuid Howard oli ennegi korvpalli mängides Eestis elanud. Nüüd tuli vaid jääda teadmisega, et Eestist saab püsiv kodu.
Kas eestlased on kinnised või ameeriklased võltsid?
Loomulikult ei suju kõik alati libedalt ja erinevused arusaamades ja põhimõtetes on abikaasadele jalgu jäänud.
“Howardi arvates käivad siin asjad samamoodi nagu USAs,” räägib naine. “Talle on raske vahel seletada, et tema käitumisviis ei pruugi siin sobilik olla või et ta peaks teatud olukordades kuidagi teisiti toimima.”
“Näiteks, kui me otsime mingit asukohta või võõrast tänavat, siis läheb ta otsekohe kellegi käest juhiseid küsima. Mina aga vaatan kõigepealt, kas leian ise ja vaid plindrisse jäänuna lähen võõrast inimest tülitama. Howardile on selline käitumine võõras.”
Suurimaks erinevuseks eestlaste ja ameeriklaste vahel peab mees seda, et siin ei ole inimesed nii sõbralikud ja avatud. Josepha meelest on aga just Ameerikas inimeste käitumine kuidagi võlts, sest kõigiga ei pea ju kohe sõbrunema. Howardki pidas naist algul häbelikuks, kuid naine ise nimetab end “sõna-ökonoomseks“ — võõraste inimestega ta oma elu üle latrama ei kuku.
Josepha pere ja sõbrad võtsid Howardi ilusti kohe vastu — siin pole midagi imestada, sest Howard on väga seltsiv ja sõbralik inimene. Ainsaks, kuid kiiresti mööduvaks eelarvamuseks jäi vaid mehe amet — professionaalne korvpallur.
Vaata, kuidas tuleb Howard toime kinnisevõitu eestlaste veidra keele ja kultuuriga, tõestab end Eesti tööturul ja otsib oma paika aravõitu eestlaste hingeelus saatest “Piirideta armastus”, kolmapäeval kell 20.
