Enesekaitse ehk võitluskunsti ja psühholoogia abil ahistajate vastu

 (9)
Enesekaitse ehk võitluskunsti ja psühholoogia abil ahistajate vastu
Foto: Ilmar Saabas

Hirm ei lase magada ega välja minna, teab 29-aastane Francesca Corelli. Ta langes kallaletungi ohvriks öösel kella nelja ajal koju tulles. Pärast seda ei suutnud neiu terve aasta hirmust vabaneda. Lõpuks otsustas ta minna naiste enesekaitse kursustele.

„Kursustel osaledes sain aru, et mina ei olnud milleski süüdi. Kui läksin politseisse kallaletungi kohta kaebust esitama, sain politseinike käest pragada, et mida ma sellisel kellaajal üldse väljast otsisin. Minu jaoks oli see otsekui järgmine rünnak. Kursustel leidsin mõistmist ning õppisin ohtlikke olukordi vältima. Vähehaaval olen hakanud eneseusaldust tagasi saama,“ rääkis Francesca.

Ainult naistele mõeldud enesekaitsekursustel osalevad naised on otsustanud, et neist ei saa enam kunagi vägivalla ohvreid. Seepärast on nad õppinud ennast kaitsma, kuid nad on õppinud ka olema ettevaatlikud ja ohtudest hoiduma.

Lisaks sellele omandatakse kursustel õige psühholoogiline hoiak, et vägivalda ei pea vaguralt taluma — ja õpitakse, kuidas vajaduse korral anda kallaletungijale paar hästisihitud hoopi. Deborah Carravieri, Rooma San Giovanni linnaosas toimuvate kursuste juhendaja, kinnitab: „Kallaletungija on argpüks ja tõmbub tihti tagasi naise ees, kes käitub kindlalt. FBI uurimused on näidanud, et kõige rohkem rünnatakse naisi, kelle kehahoiak on sarnaneb hirmu tundva inimese kehahoiakule.“ Pahatihti pole tegemist sugugi mitte tundmatu ahistaja või vägistajaga: „Naisi, kes meie kursustel osalevad, on sageli halvasti koheldud tuttava või lähedase inimese poolt,“ lisab Carravieri.

Mario Furlan, koolitaja ning ühingu City Angels asutaja, lähtub suurlinna kogemustest: „Kurjategijad, keda olen kohanud, on pannud mind mõistma, kui tähtis on ohvri enda psühholoogiline hoiak. Kallaletungija otsib ohvrit instinkti abil, ta tunnetab, kes inimestest on haavatav — seepärast on tähtis ennast otsustavana näidata.“

Furlan on naiste jaoks sõnastanud neli põhilist reeglit:

  1. Kindlameelsust ja otsustavust väljendav kehakeel: resoluutne hääletoon ja kindel hoiak on parim enesekaitse.
  2. Ettevaatlikkus: vältige tühje tänavaid ja rongides tühje vaguneid ja kupeesid.
  3. Ärge kõhelge, hüüdke appi, ükskõik kus teid rünnatakse, juhtugu see siis tööruumides, peol või tänaval.
  4. Järgige oma instinkti: kuulake oma sisemist häält, kui see ütleb teile, et teatud inimene tekitab teis ebamugavustunde.