Et emme kestaks! Nelja lapse ema vajab abi võitluses rinnavähiga

 (7)
"Ma tahan elada. Saada juurde aega, et kallistada oma lapsi..."
Et emme kestaks! Nelja lapse ema vajab abi võitluses rinnavähiga
Foto: Vähiravifond "Kingitud Elu"/Facebook

"Nädalapäevad tagasi asusime toetama Keila-Joal elavat pereema Kristi Märki (44) võitluses rinnakasvajaga. Kristil on kaks tütart ja kaks poega, naine saab õige pea esimest korda vanaemaks ning tunnistab: "MA TAHAN ELADA!", kirjutab Vähiravifond oma Facebooki lehel.

Kristi kirjutab, et kaks aastat tagasi, nädal enne jõule varises tema mõnus maailm kokku. “Sain 3. staadiumi rinnavähidiagnoosi. See oli väga suur ehmatus minule, minu perele ja kõikidele lähedastele. See lihtsalt tundus võimatu, et selline asi minuga juhtus!

Järgnev aasta kujunes tihedaks võitluseks vähiga. Esimene pool aastat sain keemiaravi, suvel oli rinnaeemaldusoperatsioon ja sellest taastumine, sügisel järgnes 25 korda kiiritust. Samal ajal jätkus ka ravi, lisaks käisin füsioteraapias, et saada käsi pärast operatsiooni taas liikuma. Õnneks ei olnud raviga kaasnevad kõrvalmõjud rasked.

Küll aga oli raske toime tulla kaotustega — juba veebruaris jäin ilma oma pikkadest blondidest juustest ja suvel rinnast. Pinget tekitas teadmatus — kas ja kui palju mulle aega on antud?
Kuigi olukord oli väga keeruline mulle ning kõigile mind ümbritsevatele inimestele, püüdsin säilitada positiivsuse ja süstida seda ka oma perekonda. Pidin olema tugev oma lähedaste pärast ja käega löömine ei tulnud kõne allagi.

Niisiis tundus eelmise aasta lõpus, et võime kõik kergemalt hingata ning tulevik tundus helge. Olin haigusega hästi toime tulnud, ravi talunud ning ka erinevate uuringute vastused olid head. Ees ootasid muidugi taastusoperatsioonid ning ravi jätkumine, kuid senisega võrreldes oli see ikkagi oluliselt kergem väljakutse.

Seotud lood:

Selle aasta alguses aga minu tervis halvenes. Ootamatult tekkisid tasakaaluhäired, nägemine muutus virvendavaks ja uduseks, lisandusid peavalud. Pärast tugevat haigushoogu pöördusin EMOsse, kus mulle tehti järjekordne kompuuteruuring, seekord ka peale. Kahjuks oli diagnoos seekord veelgi karmim — rinnavähi metastaasid olid jõudnud ajju.

Võitlus algas otsast peale — kiiritus, keemiaravi, vereanalüüsid, erinevad uuringud, suurel hulgal tablette. Jäin jälle ilma oma juustest, mis vahepeal olid juba vahvaks poisipeaks kasvanud. Tablettide mõjul võtsin kaalus palju juurde ning tundsin end oma kehas võõralt. Selgus, et seni saadud ravi on mu südant oluliselt nõrgendanud, seega ei saanud minu puhul kohe kasutada ravimit, mis oleks olnud tõhusaim. Lisaks metastaasidele tuli hakata võitlema ka südamega.
Seekordsed keemiaravi kõrvalmõjud olid raskemad — suur nõrkus, väsimus, isutus, seedeprobleemid, nahakuivus ja -lööve, ninaverejooksud, meeleolumuutused jne. Kuid kannatused tasusid end ära, sest kompuuteruuringud näitasid, et metastaaside kasv on peatunud! Suvel asendati keemiaravi bioloogilise raviga ja enesetunne aina paranes. See oli suur rõõm ja süstis suure annuse positiivsust!

Kuid oktoobris tuli koos kompuuteruuringu vastusega viimane tagasilöök. Ajus olid uued siirded, mis tähendas, et senine valitud ravi ei ole olnud piisavalt tõhus haiguse arengu pidurdamisel. Tekkis meeletu abituse tunne. Kuidas nii? Miks jälle?

Ma tänan oma arsti dr. Ojamaad, kes on mind sellel pikal teel saatnud ning kes turgutab mu meeleolu positiivsete nootidega. Tema kaasabil selgus, et antud olukorras aitab mind ravim, mida riik mulle ei võimalda, kuid mida ma saan taotleda Kingitud Elu vähiravifondist.

Minu jaoks on perekond ja selle olemasolu olnud alati väga suure tähtsusega. Saada juurde aega, et kallistada oma lapsi ja lapselapsi, viibida nende pulmades ja koolilõpetamistel ning näha nende samme eluteel — see on hindamatu väärtus. Ma tahan teada, kuidas läheb mu õdedel ja nende peredel. Mu vanemad vajavad veel minu abi. Ei ole mõeldav, et jätan oma kaasa ja hingesugulase, kellega olen õnnelikult koos olnud juba 24 aastat ning kelle jaoks on minu praegune igapäevareaalsus kindlasti kõige raskem. Nemad on minu turvavõrgustik.

Siiralt loodan, et see kõik saab võimalikuks ja seda tänu vähiravifondile, kus tehakse imesid. Mul ei oleks endal võimalik seda ravi rahastada, sest paraku on vähiravimid kallid.

Kui ma kaks aastat tagasi esmase diagnoosi sain ning sellest avalikult teada andsin, siis see oli lihtsalt uskumatu, milline toredate emotsioonide tulv sellega kaasnes. Ma ei oleks uskunud, kui palju ja kes kõik mind toetavad, minu pärast muretsevad ja mulle head soovivad. Kes sõnadega, kes tegudega, kes mõtetega, kes puudutustega. Kes naljaga, kes irooniaga, kes kaastundega. Kes kuidas, kuid kõik olid siirad.

Ma usun, et need head inimesed jätkavad toetamist ja kutsun üles kõiki, kel on võimalus, tegema ühekordse annetuse või sõlmima püsikorralduse fondi toetuseks. Peale minu on veel väga palju inimesi, kes vajavad ravimeid, mida nad ei jõua ise osta, kuid mida saab fondist paluda. See aga eeldab pidevaid annetusi.

Mina ja minu lähedased tänavad südamest fondi, selle asutajat ja kõiki, kelle kaasabil sai mu taotlus positiivse vastuse, mis võimaldab mulle vajalikku ravimi. Olen tuleviku suhtes lootusrikas!”

TOETA JA JAGA!

Teeme selle ime ja kingime Kristile üheskoos aega juurde. Pereema toetuseks on oodatud sihtotstarbelised annetused märksõnaga “Kristi raviks”.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB: EE211010220228917224
LHV: EE137700771001442514
Luminor: EE591700017003638161
Coop Pank: EE704204278609604509
Pangalingid: www.kingitudelu.ee/annetajale

ET EMME KESTAKS! Nädalapäevad tagasi asusime toetama Keila-Joal elavat pereema Kristi Märki (44) võitluses...

Posted by Vähiravifond "Kingitud Elu" on Tuesday, 24 November 2020