Euroopa ajalugu avastamas

 (2)
Euroopa ajalugu avastamas
Erakogu

Euroopa kultuurilugu ei piirdu Roomas ja Kreekas laiuvate varemete või Londoni ning Pariisi lossidega. Kesk-Euroopas ringi tiirutades avastad ajaloolisi märke paljudes linnakestes. Ajalugu ja muidugi laiuvad viinamarjaväljad on põhjusteks, miks külastada näiteks Moseli jõe äärseid Saksamaa ja Prantsusmaa piirkondi.

Kes armastab autosõitu, väikeseid euroopalikke külasid, kohaliku toidu võlusid ja suurtest turismitrajektooridest kõrvale jäävaid vaatamisväärsusi, võiks sammud seada just Moseli jõe äärsetesse piirkondadesse. Olgu sihtmärgiks Reinimaa Saksamaal või Lorraine’i piirkond Prantsusmaal või miks mitte mõlemad — vahemaad on sealkandis väikesed ja riigipiirid märkamatud, kuid kultuurilised elamused sellest hoolimata erinevad.

Erakogu

Rooma jäänukid Kesk-Euroopas

Moseli ääres ringi sõites tekib tahtmatult soov ajalootundi meelde tuletada. Kuidas on see võimalik, et keset Euroopat võib leida sedavõrd hästi säilinud Rooma impeeriumi jäänukeid? Silmapaistvama elamuse pakub selle poolest Saksamaa linnake Trier, mis oma suuruse ja õhustiku poolest vägisi Tartut meenutab. Võrdluse Trieri kasuks kallutab aga selles peituv ajalugu. Tegemist on Saksamaa vanima linnaga, mille asutamisaastaks peetakse 16. aastat enne Kristust.

Aga see pole peamine — linnas ringi jalutades on võimatu mitte otsa komistada arheoloogilistele pärlitele, mida muidu vaid Lõuna-Euroopas harjunud kohtama. Porta Nigra ehk kunagised linnaväravad pakuvad tänaseni võimalust linnale kõrgemalt pilk peale heita, Rooma termides ja amfiteatris saab aga suisa maa all ringi kolada. Tegemist ei ole paari rohtu kasvanud kivikuhjaga, vaid tõeliselt hästi säilinud varemetega, mida tänapäevalgi lavadena kasutatakse, kus etendada kunagisele impeeriumile omaseid sõdalaste vaatemänge. 

Trier pole aga Moseli kandi ainuke tõestus Rooma impeeriumi kunagise suuruse kohta. Nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal leidub parke ja muusume, mis üles ehitatud ajaloolistele varemetele. Metzist (Prantsusmaalt) Trieri suunas liikudes jääb tee peale näiteks villa Borg, mis on täiskonstruktsioon kunagisest Rooma villast koos sinna juurde kuuluvate aedadega. Kes aga üles vuntsitud kultuuri ei hinda, võib külastada hoopis kahe riigi vahel jagatavat Bliesbruck-Reinheimi arheoloogiaparki. Suurteedest kõrvale jääva pargi Saksamaa-poolse osa au ja uhkus on 5. sajandist eKr pärit Kelti printsessi haud, Prantsusmaa-poolne muuseum võimaldab aga lähemalt uurida Rooma termide kunagisi toimimismehhanisme.

Erakogu

Sõdadele vastu pidanud kindlused

Kui Rooma impeeriumi teema sedavõrd südamelähedane ei ole, võib alati tutvuda hilisema ajalooga. Tegemist on siiski Euroopa südamega, kus igal külal oma lugu rääkida. Prantsusmaa-poolne osa üllatab oma uhkete kindluste ja lossidega, kus külastaja meele lahutamiseks on välja mõeldud aina põnevamaid lahendusi. Bitche tsitadell, mis üle elanud mitmeid tõsiseid lahinguid, viib külastajad näiteks kindluse all asuvatesse käikudesse ja ruumidesse, kus kõrvuti rõskuse ja süngusega etendatakse filmilinal terve suur sõjakäik. Kergelt klaustrofoobne keskkond mõjub oma ehedusega sedavõrd, et kõrvaklappidest ootamatult kõmatav kahuripauk võib nõrgemate närvidega külastaja meeleolu sootuks rikkuda.

Tasub teada
  • Eestlasele Moseli piirkonda saamine kõige lihtsam ja odavam ei ole — lähimad lennujaamaga suurlinnad on Frankfurt, Luxembourg ja Strasbourg, kust on edasiseks liiklemiseks mõistlik auto rentida.
  • Turistile mõeldes on kõige lihtsam leida öömaja suurematest linnadest ehk Metzis Prantsusmaal ja Trieris Saksamaal. Kahte linna ühendab ka kiirtee, mida maastiku nautimise huvides tasub vältida ja eelistada läbi külakeste viivaid maanteid.
  • Kui oled juba auto rentinud, tasub veeta päevake ka Luxembourgis — külasta vaatamisväärsusi ja samas täida auto kütusega, sest bensiin on nii Saksamaa kui ka Prantsusmaaga võrreldes odav.
  • Saksamaa kiirteedel sõites võib gaasi korralikult põhja vajutada, kuid uute seaduste kohaselt on ülempiiriks seatud 130 km/h.
  • Teedele seatud radaritesse tasub ühtmoodi tõsiselt suhtuda mõlemas riigis, sest trahvide kirjutamisel ollakse seal väga korrektsed.
  • Alkoholi tarbimisse ja autojuhtimisse suhtutakse leebemalt kui Eestis. Lubatud on sõita madala promilliga ehk klaas veini toidu kõrvale veel sõidujätkamist ei takista. Siiski tasub sellega end reisi eel kurssi viia, sest seadused muutuvad pidevalt.
  • Toit on nii poes kui ka baaris või restoranis Saksamaal odavam kui Prantsusmaal.
  • Bitche läheduses peidab end väikeses Saint Louis’ külakeses ka uskumatu kristallimaailm. Kohta peab küll kaardi pealt otsima (GPS on suureks abiks!), kuid saabudes lööb senimaani toimiva kristallitehase muuseum pahviks ka suurima skeptiku. Mitmekorruselises näitusesaalis antakse põhjalik ülevaade kristalli erinevatest tehnoloogiatest koos näidiseksemplaridega. Peab tunnistama, et nõukogudeaegne arusaamine kristallnõudest kui kohmakatest tahutud vaasidest kaob muuseumis jalutades õige kiiresti, sest vitriinides vaatavad vastu mitmevärvilised kunstiteosed, millest paljud pärinevad 19. sajandist.
    Sära ja vau-efekti pakub ka Malbroucki kindlus, mis eksponeerib augusti lõpuni Prantsusmaa suurmehe Napoleoni aardeid. Jalutades ühest kindluse tornist teis, avaneb ühe suurmehe lugu, mille paremaks kirjeldamiseks on külastaja ette laotatud ajaloolised ürikud, Napoleonile ja tema perekonnale kuulunud esemed, aga ka imperaatorit kujutavad kunstiteosed. Nii selgub näiteks Napoleoni nn kosmeetikakotti uurides, et suurmees järgis oma ajastule ebatüüpiliselt kõrgeid hügieeninõudeid.

    Ojadena voolav vein

    Moseli ääres ringi sõites tekib tahtmatult soov peatuda igas teele jäävas veinikohas. Kuigi praegu korgitakse pudelid lahti eelmiste aastate saadustel ja laiuvatel viinamarjapõldudel võib vaid ette kujutada küpsevaid kobaraid, siis külakestest läbi sõites on kõikjal näha kohalike mais uksed avanud veinikeldrite silte. Just sellest piirkonnast tulevad rieslingud, mille eest Eestis hingehinda, kuid kohapeal meie mõistes veeklaasi tasu võetakse. Nii peabki end korrale kutsuma, et baaris veiniga liiga hoogu ei läheks, sest kõigest mõne euro eest tuuakse lauda 20–25 cl kannuke imemaitsva veiniga.
    Söögiga on aga kohapeal nii, et hoolimata faktist, et riigipiirid põimuvad kohati nagu punutud patsid, domineerib Saksamaa poole peal ikka Saksa ja Prantsusmaal sellele riigile omane toidukultuur. Nii et quiche telli pigem Prantsusmaalt ja vorsti küsi sakslastelt.