Jalakäijalt jalakäijale: ma ise annan teed mitte alandlikkusest, vaid viisakusest, aga minu viisakus võib ühel hetkel otsa saada
"Pole küll mingi raevukas avaldus, aga vahel paneb mind imestama, kuidas mõned jalakäijad käituvad," kirjutab oma murest üks naine Naisteka foorumis.
"Nimelt paneb mind imestama see, kui kõnniteele mahub teineteisest mööduma kaks inimest ja vastutulev paar, kolmik või kamp ei tee mingit katset end koomale tõmmata.
"Kui me ise mehega käest-kinni käime, teen alati möödaminejale ruumi, sest see tundub ainuvõimalik ja viisakas lahendus ning seepärast ei mõistagi ma neid, kes ei tee katsetki oma mõõtmeid vähendada ja olen sunnitud ise kõhu sisse tõmbama või käekoti keha ligi suruma, et otsa ei joostaks.
Kuna ma ise annan teed mitte alandlikkusest, vaid viisakusest, siis minu viisakus võib ühel hetkel otsa saada."
Lugeja, kommenteeri olukorda, kas ka sina oled sarnases olukorras olnud ja kuidas käitud?
