Tark naine erineb tavalisest naisest isegi pisiasjade poolest. Näiteks, minnes kingapoodi, ostab ta kiiresti just nimelt selle paari, mis tal plaanis oli. Kui tal läheb tarvis halle kõrge kontsaga kingi õhtukleidi juurde, siis need ta ka ostab. Ka tavaline naine teab, mis talle vaja läheb. Poes aga unustab selle sootuks. Suures valikus erinevaid mudeleid ja veel maagiline sõna „allahindlus“, ere valgus ning teenistusvalmis müüjad… Kõik see mõjub talle nii ettearvamatult, et hallide kingade asemel võib ta osta hoopiski punased saapad. Pärast aga kurdab mehele ja sõbrataridele, miks see kõik just nii juhtus. Kirub ennast maapõhja ning läheb järgmisel päeval vahetama. Eks ole ju suur vahe sees! Kui õige ja selge on kõik esimesel puhul ning kui kaootiline teisel juhul.
Teisalt, targale naisele on kingad lihtsalt kingad ning tal pole nendest sooja ega külma. Teisel juhul aga… kui palju emotsioone, kui palju võimalusi suhtlemiseks! Kui palju põhjust nalja visata!

Loomulikult on tark olemisel suur hulk plusse. Ja sinnapoole peab püüdlema. Kuid vahel — olgu või haruharva — oleks hea käituda mõtlematult, rääkida kõike, mis pähe tuleb, osta igasugust pudi-padi, vaadata odavaid seebikaid, lugeda kollasest ajakirjandusest uudiseid tähtede kohta, arutada sõbrataridega kuulujutte. Teha seda, mille kohta võiksid öelda: „See on rumal“. Miks? Aga sellepärast, et lihtsalt targast naisest mitte muutuda liiga targaks. Sest see pole enam eriline väärtus, vaid hoopiski probleem. Nii enda kui ka teiste jaoks.

Kõik on (liiga) konstruktiivne

Sajad raamatud ja ajakirjad annavad nõu, kuidas konflikte õigesti lahendada. Ei tohi endast välja minna ega sõneleda. Kõigepealt peab mõtlema, milles langevad kokku vastaspoolte huvid ja alles siis ütlema välja omad soovid positiivses võtmes.
Näiteks võiks öelda: „Kallis, tunnen end solvatuna, kui sa hilja koju tuled“. „Mina“ vorm on väga oluline konfliktsituatsiooni puhul. „Ma saan muidugi aru, et oled vastutaval kohal, kuid sinu üha sagenevad hilised kojutulekud jätavad meid ilma suhtlemisest“. Ning konflikt on praktiliselt lõpetatud. „Jah, mul on ka väga kahju. Kuid sa oled ju tark naine ja saad aru, et see tuleb meile vaid kasuks“. Pärast selliseid sõnu karjuma hakata, et taolised nõupidamised on teada ja ähvardada lahutusega, tähendab panna kahtluse alla oma erandlikkus, oma tarkus. Liiga tark naine ei saa selliselt käituda. Ja nii („sa oled ju ometi tark“) asutakse sinuga pidevalt manipuleerima.
Liiga tark naine on sageli ka liiga hästi kasvatatud. Ta ei luba endale jämedusi, taktitust ega vihapurskeid. Ta hoiab end kõigest jõust ohjes.

Samas ei mõju selline käitumine just kõige paremini suhetele. Kutsudes partneris esile negatiivseid emotsioone (viha, armukadedust), tahame sellesamaga saada temalt kinnitust, et ta pole ükskõikne. Rahulikkus ja konstruktiivsus näivad aga puhuti täieliku ükskõiksusena. See ei puuduta üksnes perekonda, vaid ka sõprussuhteid ning isegi ametialaseid sidemeid.
Iga naine peab analüüsima olukorda, tegema järeldusi ja käituma loogiliselt. Vahel tuleb aga ikkagi ka nutma puhkeda, solvuda ning uksi paugutada. Korraldada tuleks tõelisi skandaale ning seejärel juua end suurest kurbusest koos sõbrataridega purju… Jah, selline käitumine ei ole konstruktiivne. Jah, seda ei nimetata targaks. Aga see on vägagi inimlik, ning seetõttu on tõeliseks plussiks meie mõistusele.

Kõik on (liiga) hästi

Psühholoogid, iseloomustades inimese suhtumist elusündmustesse, kasutavad mõistet „kontrolli lookus ehk kese“. Inimene, kellel on väline kontrolli lookus on veendunud, et kõik tema saavutused ja ebaõnnestumised on juhuslikud. Sisemise kontrolli lookusega inimene on aga kindel, et ta ise juhib oma elu ning et kõik hea ja halb sõltub üksnes tema tegevusest. Targad naised kuuluvad teise kategooriasse. Nad on enesekindlad ja saavutavad kõike, mida tahavad. Peale selle saavad nad suurepäraselt aru, et on tähtsaid asju ja teisejärgulisi asju, ning nad ei raiska aega ega jõudu tühjale-tähjale.

Tavaline naine võib iga päev olla ämma pärast närvis. Kord vaatas ta kõõrdi pilguga, kord rääkis telefonis liiga külma tooniga. Tark naine ei ärritu eriti ämma pärast, sest ta on psühholoogilises mõttes suhted temaga juba paika pannud. Mõistnud, et muretsemine rikub meeleolu ning segab normaalset elu, samas teadvustanud endale, et mehe ema ei kavatsegi oma käitumist muuta, suhtub tark naine olukorda veidi teisiti: ta ei võta ämma südamesse ega raiska oma emotsioone tema peale.

Targal naisel on kõik hästi — tööl, kodus ja iseendaga. Vaid sõprussuhetega pole just kiita. Mida targemad me oleme, seda vähem on meil sõbratare. Naiste sõprus põhineb ju enamast juttudel, klatššil ja nõuannetel. Samas on sõprussuhted väga oluline tegur nii psüühilist kui ka füüsilist tervist silmas pidades. Liiatigi muutub selline vajadus vanusega üha tähtsamaks. Seega tuleks õppida rääkima eimillestki, leidma arutlemiseks probleeme, jutustama endast naljakaid ja mitte väga naljakaid lugusid.

Kõik on (liiga) kindel

Tarkadel naistel on tavaliselt kõrge enesehinnang. Selle alusel kujundatakse nõudmised endale ja teistele. Ning see on hea, see on õige. Ent koos enesekindluse kasvuga kaob looduse poolt kaasa antud oskus olla paindlik. Naised, kes on endas kasvatanud kindlust ja printsipiaalsust, on äärmiselt löödud, kui äkki tööl või isiklikus elus läheb midagi teisiti. Nendel inimestel on tugevamini väljendunud kriisiperioodid, sageli tekivad ka kroonilise väsimuse sündroomid. Neil on keeruline tunda olemise lihtsat rõõmu.

Suhted lähedastega ei laabu parimal moel. Targa naise mees ja lapsed peavad ju ometi vastama tema kõrgetele nõudmistele. Kui nad aga siiski ei vasta, siis ootavad neid pretensioonid ja rahulolematus.

Seega tuleb osata nõudmiste latti allapoole lasta. Ellu tuleks suhtuda väheke lihtsamalt. See ei pea olema täpne sirgjoon. Võib liikuda edasi, samas aga võiks mingil hetkel veidi tagasigi astuda. Kuid ka seal, kuhu sa antud hetkel oled sattunud, võib samuti hea olla. Nii leiad kiiremini ka oskuse olukorda parandada ning ikkagi edasi liikuda. Oled ju ometigi tark naine!

Allikas: Dobrõje Sovetõ, juuli, 2012