26aastasel Naomil diagnoositi krooniline müeloidleukeemia teismeeas, kui ta ema hakkas muretsema, et tütar pidevalt haige oli ja köhis. Kuigi ta ei tea veel täpselt, kui kaua tal on jäänud elada, on arstid teda hoiatanud, soovitades “valmistuda kõige hullemaks”. Noor ema seisab nüüd silmitsi olukorraga, kus tal tuleb oma pisikesele pojale, J’varnile peagi “hüvasti” öelda.

Naomi õde, 32aastane Kirsty tunnistab, et tema arust on täiesti uskumatu, et Naomil ei ole enam ühtegi paremat valikut, kuid väike J’varn teeb kõigele vaatamata vaprat nägu. “J’varn oli väga tugev, kui ta sellest uudisest kuulis,” rääkis Kirsty. “Ta leppis sellega. Ma arvan, et üks põhjuseid on see, et mu õel on alati olnud kehv tervis ja ta poeg on harjunud, et ema käib pidevalt haiglas. See on teda justkui aidanud.”

Elada veel mõned nädalad...

Nüüd, kui Naomil on elada jäänud vaid lühikest aega, on nad kolinud kokku tema emaga. “See on südantmurdev. Me oleme näinud pealt, mida kõike ta on pidanud läbi elama ja eeldasime alati, et ta saab terveks, sest tal on see alati õnnestunud — ta on nii tugev,” tunnistab Kirsty. “On olnud aegu, kui arstid on olnud väga üllatunud, et ta midagi jälle seljatas. Ta on alati vaatamata olukorrale sellega hakkama saanud.”

Selle aasta 11. jaanuaril teatasid aga arstid naisele, et tal on veel vaid mõned nädalad elada, kuid ta saab endale keemia “kokteili” ja steroididega natukene aega juurde võita. Seda noor ema ka teha otsustas. “Nad ütlesid talle, et tal on kaks valikut. Ta võib kõigest loobuda ja lasta sel olla,” selgitas Kirsty, kes on kogu aja oma õe kõrval olnud. “Kuid arstid ütlesid, et see saab olema väga kiire, sest tema haigus on väga agressiivne. Nad ütlesid, et jutt käib nädalatest, mitte kuudest. Ja seetõttu Naomi otsustaski aega juurde “osta”.”

Soov teha head

Naomi perekond on hakanud ka juba naise matuste jaoks annetusi koguma, et osta täpselt Naomi soovide järgi valget värvi kirst, kaunis hauakivi, mida ta poeg külastada saaks ja korraldada pidu, kus oleks muusika ja kõik külalised saaksid tantsida.

Lisaks soovivad nad tõsta teadlikkust selle kohta, kui lihtne ja oluline on hakata vereloome tüvirakkude doonoriks. “See võib tõesti päästa kellegi elu,” kinnitas Kirsty.