“Poisid olid siis peaaegu 2 ja 4. Kui päris aus olla, siis ei põgenenud ma enda pärast. Olin liiga kurnatud, et iseenda heaks üldse midagi teha. Põgenesin oma poegade pärast. Ma ei uskunud, et meil võiks olla vähimatki lootust ning ma ei uskunud, et ma tulen sellega toime. Aga laste nimel pidin vähemalt üritama. Pidin andma endast kõik, et neil oleks turvaline ja et nad pääseks sellest põrgust.

Esimestel päevadel oli põhifookuses esmasvajadused, näiteks toit. Ja see, et autistist poeg Tim leiaks igas päevas killukesegi rõõmu. Võitlesime oma elu eest. Tol ajal kehtestasin endale mõned reeglid, mille järgi püüan siiani toimetada:

1. Alati maksa kõigepealt oma arved ära. Inimesed aitavad sind pigem toidu kui arvete maksmisega.

2. Käi toidupoes ainult korra nädalas ja looda, et pärast seda jääb pisutki raha järele, et lastele pargis jäätist osta või maale sõita.

3. Abi paluda on väga keeruline, aga kui sa võtad julguse kokku ja küsid, siis üldjuhul sind aidatakse. Keegi ei suuda mõtteid lugeda, sa pead välja ütlema, mida sul on vaja. Aga küsi tõesti ainult väga olulisi asju.

4. Ole abi eest alati väga tänulik. AITÄH!

5. Üksi ei ole lihtne, aga vähemalt saad kõik tekid endale! Ja oled ise oma paadi kapten.

6. Sõbra abikaasa kinnitas mulle, et iga päev lähvad asjad pisut paremaks. Ma ei uskunud, et see on võimalik. Aga võtsin tema nõu kuulda ja hakkasin iga päev üles kirjutama positiivseid asju. Iga päev vähemalt üks. Ei tohi mõelda halvale, vaid peab keskenduma heale. Mõnikord tundub see võimatuna, aga kui otsid, siis leiad.

7. Meil on vaja koera! Keegi teine ei ole alati meid nähes nii rõõmus ega too nii suurt naeratust meie näole.

8. Üksikemad on lapsi kasvatanud aegade algusest peale! Ma olen tugev, võitmatu, suudan kõike! Ma olen naine! Ma olen ema!

9. Tavaliselt ei lähe ainult üks asi valesti, ikka kolm või rohkem korraga. Tegele nendega ükshaaval ja anna endast parim. Elu ei ole õiglane, aga midagi pole parata.

10. Oluline on ainult sinu pere. Kui sul on autistist laps, on su võitlus pere heaolu nimel ilmselt pike ja keerulisem, aga ainult sina oled selle lapse ekspert ja oma pere spetsialist. Usu endasse ning peagi märkad, et sa enam ei võitle, vaid näitad teed.

11. Elu läheb alati edasi. Sa võid vaadata, kuidas ta möödub, või temaga kaasa minna. Tee see üks samm ka siis, kui tunned, et oled jalgupidi mutta vajumas. Üks jalg teise ette.

12. Kõik on parem, kui hõljud soojas vees.

13. See, mis sinuga juhtus, ei ole sinu süü. Sa ei olnud seda väärt. Keegi ei ole seda väärt. MA väärin nii palju rohkemat ja ainult mina vastutan selle eest, et see juhtuks!

Kui sa oled samasuguses situatsioonis kui mina tookord, siis astu see esimene samm. Räägi kellelegi, palu abi. Kui sa enda heaks ei suuda, suuda oma laste pärast. Ära oota, millal peks lõpeb, sest see ei lõpe kunagi! Ma ei oleks toona iialgi arvanud, et mul saab olema imetore elu, kaks tervet ja tublit täiskasvanud poega, kaks korda, head sõbrad, kodu ja aed ning et ma tunneksin ennast hästi ja õnnelikuna!

Armid jäävad igaveseks meenutama, aga sa ei pea neid iga päev vaatama. Soovin sulle õnnelikkust, usu, kõik soovivad sulle seda! Tee see esimene samm!

Tugikeskuste kontaktid leiad Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kodulehelt!

1492 on üleriigiline 24h lühinumber füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele, kes:

· tunnevad, et tahavad oma probleemist rääkida

· soovivad leida olukorrast väljapääsu

· vajavad tuge oma murele lahenduste otsimisel

· otsivad kaitset vägivalla eest, kuid ei tea kuhu ja kelle poole pöörduda

· tahavad analüüsida võimalikke variante oma vägivaldse lähisuhte lõpetamiseks

· on valikute ees, kuidas korraldada enda ja oma laste elu pärast lahutust

· on langenud vägistamise ohvriks