Karm statistika: seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördub üha rohkem inimesi

 (11)
Karm statistika: seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördub üha rohkem inimesi
Foto: Shutterstock

Selle aasta esimese kuue kuuga on seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunud 65 inimest. Eelmisel aastal pöördus samal perioodil kriisiabikeskustesse 36 inimest. 2018. aastal oli pöördujaid kokku 92.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenuse juhi Keete Janteri sõnul ei ole suurenenud pöördumiste arvu taga see, et inimesed oleksid muutunud vägivaldsemaks. „Pigem on tõusnud teadlikkus sellest, mis on seksuaalvägivald, ja et on koht, kust sellisel juhul abi otsida,“ rääkis ta.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse võivad pöörduda kõik seksuaalvägivalla üle elanud või seda kahtlustavad inimesed sõltumata soost ja vanusest. Kriisiabikeskustesse pöördujate keskmise vanus esimesel poolaastal oli 24 aastat. Noorim pöörduja oli kahe- ja vanim 57-aastane.

Kriisiabikeskuste statistika järgi on vägivallatsejad enamasti juhututtavad, kellega naine on esimest korda kohtunud samal päeval. Ent toimepanijate hulgas on ka pereliikmed ja lähituttavad. „Sageli juhtuvad need asjad pidude ja koosviibimiste käigus. Kuigi ligi kolmveerandil inimestest leiti vigastusi, võib seksuaalvägivald toimuda ka füüsilisi vigastusi jätmata,“ rääkis Janter.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Tallinnas, Lääne-Tallinna keskhaiglas (Sõle 23), Tartus, Tartu Ülikooli kliinikumis (L. Puusepa 8), Pärnus, Pärnu haiglas (Ristiku 1) ning Kohtla-Järvel, Ida-Viru keskhaiglas (Ilmajaama 12). Teenus on tasuta ja abivajajatele kättesaadav 24/7. Kriisiabikeskusesse saab pöörduda ilma saatekirjata. Ka ei ole oluline, kas inimene on juba politseisse pöördunud, kavatseb pöörduda või ei soovi seda teha.

Seotud lood:

„Umbes pooled inimesed suunas kriisiabikeskustesse politsei, ülejäänud tulid ise. Peaaegu kõik pöördujad soovisid naistearsti või nakkushaiguste arsti külastust või psühholoogilist tuge,“ rääkis Janter. Esimesel poolaastal pakuti kriisiabikeskuste kaudu seksuaalvägivalla üle elanutele ligi 260 arsti- ja psühholoogilise abi visiiti.

Janteri sõnul võiks seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse pöörduda võimalikult ruttu, sest nii saab anda abi kõige tõhusamalt. „Aga ka minevikus läbielatud seksuaalvägivald võib häirida igapäevast toimetulekut. Abi saamiseks võib alati pöörduda oma lähima ohvriabitöötaja poole või helistada 24/7 avatud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006,“ lisas ta.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes pakutakse psühholoogilist tuge kriisiolukorras, meditsiinilist läbivaatust koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega, suguhaiguste testimist ja vajadusel HIVi nakatumist vältiva raviga alustamist, abi raseduse ärahoidmisel, vajadusel uimastiproove, toetust politseisse pöördumisel ja meditsiinilist ning psühholoogilist abi.

Inglite aeg