“Tema tugevused võivad olla tema nõrkusteks. Tema tugevused — erakordne kogemus, tarkus ja suurepärane poliitika tundmine — võivad teda kampaania raames liiga ettevaatlikuks teha. See muudab aga kampaania pigem proosaliseks kui luuleliseks,” kommenteeris Barack Obama Politico veergudel Hillary Clintonit. Clinton on end poliitmaastikul igati tõestanud — ta on olnud senaator, riigisekretär ja tulnud oma mehe varjust välja. Ja seda ainult selleks, et talle öeldaks, et ikka teeb ta asju valesti.

Inimesed ei taha enam igavat kogemust, nad tahavad uut algust, põnevust ja tavapärasest erinevat kandidaati.

Viimane asi, mida Hillary Clintonile pahaks pandakse on tema vanus. Eelmise nädala demokraatiliku debati ajal otsiti Google’i otsingumootorist kõige rohkem vastust kahele küsimusele: “Kui vana on Hillary Clinton?” Samuti on kirjutatud rida artikleid teemal “Kas Hillary Clinton on liiga vana, et olla president?”

Jah, neid, kes ütlevad otse välja, et naine on liiga vana, et olla president, on vähe — tavaliselt asendub see just vabandustega leida kedagi “uut” ja “noorest generatsioonist”. Aga me kõik teame, mida see tähendab.

Millal me ükskord oma viga tunnistame ja tõdeme, et need on kõigest vabandused selleks, et naisi võimult eemal hoida?

Kuidas on lood Eesti poliitmaastikul?

Tuleb tõdeda, et ka meil on valitsuses valdavalt mehed — viieteistkümnest ministrikohast on naiste käes vaid täpselt kaks, välisminister Marina Kaljurand ja ettevõtlusminister Liisa Oviir. Ministrite vahetuse aegu uut grupipilti ei korraldatud, mida fototöötlusel aluseks võtta. Kuid ka sellel “klassipildil” oleks naisi täpselt sama palju — kõigest kaks.

Tiri noolekestest vasakule ja paremale:


Kas tõesti otsib ka meie ühiskond pidevalt vabandusi, et naisi võimult eemal hoida?