Aga seepärast, et selle „liikumise“ algatas meie riigis just Evelin ise. Oli ju Evelin Int-Lambot see, kes abielunaisena võrgutas ära kahe väikese lapse isa Toomas Hendrik Ilvese. Selle pere puhul oli eriliselt traagiline, et lapsed läksid oma emaga tagasi Ameerikasse. Nad pidid vahetama elu-ja keelekeskkonda, kooli ja sõpru. Aga kas oleks omal alal tunnustatud psühholoog Merry Bullockil olnud mingitki võimalust jääda veel Eestisse? Kindlasti ei. Ja kui nüüd Evelin endalt küsiks, et kas tõesti mina keerasin sellise jama kokku, peab ta nentima, et „jah, minap see olin…“

Omamoodi peab Evelin Ilvese ees mütsi maha võtma — ta ei ole unustanud oma pahategu ning raputab endale avalikult soola pähe. Või näitab see hoopis tema silmakirjalikku poolt, et ta ei samasta end perelõhkujaga ning vilistab sellele seigale? Ma ei tea. Igal juhul on inetu, et Evelin Ilves tegi seda jälle ja pesi oma musta pesu päris avalikult. Kas presidendi kantselei ei peaks kontrollima tekste, mis Evelin Ilves suust välja ajab? Neid tekste, mis päris otseselt määrivad presidendi institutsiooni? Või kirjutas keegi selle teksti talle ning Evelin Ilves ei teadnud ülepea, mida ta ette lugema hakkab?

Ma saan aru, kui Evelin Ilves oleks rääkinud asjadest nii, nagu need ka tegelikult on. Et armastust ei saa sundida. Kui ikka abielu ei klapi, siis ainuüksi laste pärast ei tasu pingutada. Oleks Evelin Ilves psühholoog, teaks ta hästi, et ema ja isa pidev kraaklemine traumeerib laste elu. Parem mingu lahku, sest Eestis on seda võrratult kerge teha. Vabaabielu lahutus ei maksa midagi, ametlikult lahutamise riigilõiv on paarkümmend eurot. Lihtne algus teisele või kolmandale ringile minejatele.