Kas lahutuse käigus saadud vara ikka kuulub sulle? Notarid jagavad kasulikke soovitusi


Kas lahutuse käigus saadud vara ikka kuulub sulle? Notarid jagavad kasulikke soovitusi
Foto: Shutterstock

Tulenevalt hiljutisest kohtupraktikast peaksid aastani 2016 lahutuse käigus kohtu või notari juures vara jaganud abikaasad pöörduma notari poole nõustamiseks. Nimelt võivad nad olla olukorras, kus nendele jäänud kinnisvara osas on jäänud ülekinnistamine tegemata. See omakorda tähendab, et halvema stsenaariumi korral võib endisel abikaasal või kolmandatel isikutel, näiteks võlausaldajatel tekkida jagatud vara suhtes nõudeid.

Notarid soovitavad inimestel, kes on kuni 2016. aastani kohtus või notari juures vara jaganud selliselt, et kinnisvara on jäänud samale abikaasale, kes oli juba varem ainsana kinnistusraamatusse kantud, pöörduda esmaseks nõustamiseks notari poole. Alles siis, kui niinimetatud ülekinnistamine on tehtud, saab pärast vara jagamist omanikuks jäänud abikaasa olla kindel kinnistusraamatu kandes.

Eeskätt puudutab see soovitus enne 2017. aastal toimunud ühisvara jagamisi, mille puhul jagati vara kohtuotsuse, kompromissi või notariaalse lepinguga nõnda, et kinnistusraamatus juba varem ühe abikaasa nimel olnud kinnistu jäi ka jagamise tulemusel talle lahusvarana. Samuti võib see puudutada pärand- ja abieluvara jagamisi pärijate ja üleelanud abikaasa vahel. Soovitatav on kindlasti pärast abielu lõppemist abikaasade ühisvara jagada ja viia ka varasemad ühisvara jagamised korrektselt lõpuni.

Näide olukorrast

Seotud lood:

Abikaasad Malle ja Kalle omandasid abielu kestel korteri ja maja, mis on nende ühisvara. Korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Malle ja maja omanikuna Kalle, tegelikult on nii korteri kui maja omanikeks Malle ja Kalle ühiselt. Abielu lõppedes jagasid nad ühisvara nii, et korter jäi Mallele ja maja Kallele.

Varasema seisukoha kohaselt peeti piisavaks, et kui jagamise tulemusel kinnisturaamatust nähtuv omanik ei muutunud, siis tema kohta uut kannet kinnistusraamatusse ei tehtud, kuna lähtuti kinnistusraamatu kande õigsuse eeldusest. Sellest seisukohast lähtusid nii kohtud, kinnistusraamatusse kandeid tegevad kohtunikuabid kui notarid. Vajadusel tõendati vara jagamist kas lepingu või kohtulahendiga.

Hilisemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ühisvara jagamiseks lepingust ega kohtulahendist ei piisa ning ühe kinnistusraamatusse kantud abikaasa ainuomand saab tekkida vaid uue kinnistusraamatu kande tegemisel ehk nii-öelda ülekinnistamisel. Selleks tuleb esitada kinnistusraamatule abikaasade vaheline omandi üleandmise kokkulepe ja kinnistamisavaldus, millega sama isik kantakse kinnistusraamatusse sisse uuesti. Kinnistamisavalduse saab teha notari kaudu.

Värskes, 18. juuni 2019 tehtud lahendis möönab ka Riigikohus, et varasemates, sh näiteks 22. detsembril 2009 tehtud otsuses tõlgendas Riigikohus seadust selliselt, et abikaasade ühisvara jagamisel lähtutakse lepingust (või kohtuotsusest). Seega varem kinnistusraamatusse kantud abikaasa uuesti sissekandmist ei peetud vajalikuks.

Kuidas on selline olukord tekkinud?

Alates 90-ndate algusest oli Eestis praktika, mille kohaselt kinnisasjade esmakinnistamisel või abikaasade poolt kinnisasjade omandamisel kanti kinnistusraamatusse ainult üks abikaasa. Samas ei tähendanud see seda, et kinnisasja omanikuks on vaid kandes näidatud abikaasa, sest enamasti kuulus abielu kestel omandatud vara siiski abikaasade ühisvarasse.

Selle praktika tulemusena ongi paljude abikaasade omanikukanded kinnistusraamatus osaliselt valed, kuna kinnistusraamatu kandes on näidatud vaid üks abikaasadest. Sellise vara võõrandamisel või pantimisel on notari ülesandeks välja selgitada, kas tegemist on ühisvaraga ning kaasata tehingusse ka teine abikaasa.

Varasem praktika jätkus kuni täna kehtiva perekonnaseaduse jõustumiseni 2010. aasta suvel. Sellest ajast alates märgitakse notariaalsete tehingute tegemisel ühisvara omandajateks alati mõlemad abikaasad.

Eeltoodu tulemuseks on see, et kinnistusraamatusse on jäänud varasemast ajast arvukalt kinnistuid, mille omanikuna on kirjas vaid üks abikaasa, kuid reaalsuses on siiski tegu abikaasade ühisvaraga.

Riigikohtu seisukoht muutis notarite praktikat

Riigikohtu seisukoht varajagamisel nii kohtuotsuste kui notariaalsete lepingutega muutus 2016. aastal ning sellest tulenevalt muutus ka notarite praktika. Nüüd esitatakse koos abikaasade ühisvara jagamise lepinguga kinnistusraamatule alati avaldus sama omaniku kohta uue kande tegemiseks.