Kas sina ka? Naised jagavad mõtlemapanevaid lugusid sellest, kuidas nad on pidanud oma "päevi" kontoris varjama

 (13)
Lisaks: mida tööandja saaks oma naissoost töötajate heaks ära teha?
Kas sina ka? Naised jagavad mõtlemapanevaid lugusid sellest, kuidas nad on pidanud oma "päevi" kontoris varjama
Foto: Erol Ahmed/Unsplash

Kui ka mehed peaksid iga kuu menstruatsioonivalude käes vaevlema, siis me isegi ei kirjutaks sellest teemast praegu, aga paraku on see taaskord üks asi, millega ainult naised peavad rinda pistma. Ja seda sageli just töökeskkonnas, sest öelda oma meessoost ülemusele, et "ma täna ei tule, sest mul on päevad" oleks sama nagu öelda talle "ma täna ei tule, sest ma ei viitsi". Vähemalt tema peas...

Tõenäoliselt on igal naisel mõni päevadega seotud lugu, mis puudutab seda, kuidas neid on püütud tööl varjata. Olgu siis varrukasse peidetud tampoon, ootamatult hakanud mensturatsiooni tõttu püksikute “päästmine” hunniku tualettpaberiga või agoonia, mis võtab võimust, kui pead oma arvuti taga teesklema, et kõik on hästi, kuigi kõht valutab nii hullusti, et tahaks lausa oksendada.

Selleks, et tuua tõde päevavalgele ja rääkida menstruatsioonist ausalt, jagas HuffPost mitmete naiste lugusid — mõni südantmurdev, teine naljakas -, mis teevad puust ja punaseks, et selleni, et menstruatsioonist räägitaks igal pool avatult, on veel pikk tee minna.

Pole lõbus ka kodus diivanil

42aastane Jenn töötab pangas, keskkonnas, mida ta ise kirjeldab kui “sinu tüüpiline vanamoeline kogemus pangaga”. “Kujutage ette palju mehi, mitmed neist vanemaealised, kes kannavad ülikondi,” selgitas ta. “Ma pean istuma koosolekul, ümbritsetuna meestest ja varjama kõhukrampe, peavalu, seljavalu ja ootamatut verevoolust, mis minust välja tilgub. Menstruratsioon ei ole lõbus ka siis, kui sa oled kodus oma diivanil. Aga konverentsiruumis kleiti ja sukkpükse ning kõrgeid kontsi kandes on see nagu maapealne põrgu.”

Seotud lood:

Jenni sõnul ei tee ka tema tööandja midagi, et seda kogemust kergemaks muuta. “Meil pole isegi spetsiaalseid masinaid tualettruumides, kust saaks osta hügieenisidemeid või tampoone, kui päevad ootamatult hakkavad. Ja ma mõistan, et päevadest avameelselt rääkimine pole midagi, mida mehed tahavad kuulda, aga ma võin ju unistada maailmast, kus ma saan koosolekult lahkuda, sest mu hügieeniside lekib ja hakkab kleiti määrima. Ma võin unistada, et mind ei nähta nõrgana, sest mul on nii hullud kõhukrambid, et ma tahaksin vaba päeva võtta.”

Õnnetus tualettruumis

48aastane Monica meenutab aga eriti õnnetut kogemust, mis leidis aset siis, kui ta oli parasjagu töövestlusele minemas. “Selline tunne oli nagu oleksin kuriteopaigal,” meenutas naine, kes läks enne töövestlusele suundumist tualetist läbi. “Proovisin verd võimalikult hästi ära koristada ja hoida ära selle, et see põrandale tilguks. Seejärel üritasin uut tampooni sisestada, aga see muutus veriseks ja libedaks ning kukkus maha, veeredes kõrvalkabiini, ühe naise kinga kõrvale. Proovisin seda nii kiiresti kui võimalik kätte saada, ise jumala alandatud. Ainus, mida teha sain, oli ülevoolavalt vabandada.”

Endometrioos

38aastane D. ei soovinud oma nime küll avaldada, kuid tunnistas, et endometrioos (krooniline haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta (endomeetriumi) taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat - toim.) on muutnud kontoris viibimise päevade ajal tema jaoks veelgi hullemaks. Valu — üks selle haiguse mitmetest sümptomitest — on eriti tugev just menstruatsiooni ajal. “See, kui palju minu poole on kõõrdi vaadatud või silmi pööritatud või mind sõna otseses mõttes maha tehtud, on naeruväärne,” selgitas D., kes töötab meediavaldkonnas. “Kõik see, alates sellest, et “tegemist on kõigest krampidega, saa üle” kuni “sul on jälle menstruatsioonivalud? oleksi naljakas, kui see ei oleks nii valus ja traumatiseeriv.”

Ta lisas ka, et kardab, et kui ta võtaks endometrioosi tõttu vaba päeva, mõjutaks see tema tööd ja ta muretseb ka selle pärast, et inimesed arvavad, et ta teeskleb neid valusid. "Emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt on väsitav pidevalt selgitada, et tegemist on haigusega, et see on päris ja see kurnab mind iga kuu," tunnistas ta.

Mida tööandja teha saaks?

Piinlikkus- ja ebamugavustunne on kõigest kaks halba asja, mis kaasnevad sellega, kui pead päevade ajal tööl olema. 2016. aastal tunnistas häirekeskuses töötanud ameeriklanna Alisha Coleman, et tal algas ootamatult väga tugev verevoolus. Ta määris kahel korral ära oma tooli ja lõpuks ta vallandati selle tagajärjel.

Loe veel

See oli siis näide sellest, mida üks tööandja kohe kindlasti tegema ei peaks. Hea tööandja muretseb hoopis selle eest, et kui töötajal peaks tõesti "hädaolukord" tekkima, on tal võimalik kontorist osta kõiki vajalikke tooteid, mida üks naine päevade ajal vajab: hügieenitooteid, kuumi veepudeleid ja puuvilju, mis leevendavad kõhuvalu. Ja neil ei peaks olema piinlik neid asju nõuda. Tegelikult ei peaks päevadest rääkimine üleüldse piinlik olema, vaid avameelsus võiks aidata sellist suhtumist igaveseks minevikku jätta.

Lisaks ei tohiks olla midagi uut, kui töötaja palub vaba päeva (haiguslehte võtmata), sest menstruatsioon muudab kontoris oleku põrguks.

Ja ühel päeval võiks olla nii, et me ei pea enam oma tööandjaid nende asjade eest taevani kiitma, vaid see võiks olla normaalne.