Kassiarmastus teeb imesid: kui sul on kodus neljajalgne sõber, siis oled tervem ja elad kauem

 (27)
Kassipoeg
KassipoegFoto: Andres Putting

Statistika väidab, et need inimesed, kellel on kodus kass, pöörduvad arsti poole kordades harvemini kui ülejäänud. Euroopa kliinikutes on aga hakatud pakkuma uut ravimeetodit — kassiteraapiat. Haigetele kirjutatakse lisaks ravimitele välja seansid kassidega suhtlemiseks . Milles on siis kasside ravivõime saladus?

Maagia või mitte?

Kõik, kes kasvõi kordki elus on tegemist teinud nende imepäraste ja saladuslike olenditega, teavad ilmselt, et tasub vaid puudutada sooja ja nurruvat kiisut, kui raske päeva hooled ja pinged kaovad. Otsekui haihtuvad iseenesest. Ning sünnib ime — hetkega saabub rahu. Ega asjata nimetata kassi vahel ka neljajalgseks doktoriks. Uskumatu, kuid nad leiavad eksimatult meie valutava koha ning sätivad end mugavalt sinna peale, sageli veel enne oma käppadega haiget kohta masseerides. Täiuslik refleksoteraapia!

Vurrud, käpad ja bioenergia

Juba XIX sajandi keskpaiku pöörasid teadlased tähelepanu asjaolule, et mõningad loomad omavad tugevat energeetikat ning võivad aidata inimest ravida. Edasised uuringud, mis viidi läbi kogu maailmas, näitasid, et kassi energeetika on kõikide teiste koduloomade energeetikast inimese omale kõige lähedasem. 

Kassiga suhtlemise hetkel tekib bioenergeetiline kontakt. Idamaade meditsiini pooldajate arvates aitavad kassiteraapia seansid taastada yin ja yang harmooniat ning energeetilist tasakaalu, mille puudumine kutsub esile haigusi.

Seotud lood:

Idamaade ravi

Vastavalt idamaade meditsiinile on ühtviisi kahjulik nii energia üleküllus, kui ka puudus. Yang-haigused on seotud energia üleküllusega — näiteks insuldid, infarktid, kõrgenenud vererõhk, osteokondroos. Yin-haigused aga energeetilise nõrkusega — südame- ja neerupuudulikkus, neurasteenia, krooniline väsimus.

Idamaistel ravijatel on olemas isegi spetsiaalne metoodika „sabaga arsti“ efektiivseks kasutamiseks. Näiteks yin-haiguste puhul soovitatakse kassi pea asetada inimese keha vasakule poolele, saba aga paremale. Yang-haiguste puhul  — vastupidi.
Kui sa nüüd asud tõepoolest oma kodutohtri „teeneid“ kasutama, pea meeles, et ravi edukus sõltub paljuski ka loomakese karva värvist. Nii arvatakse, et mustad kassid vabastavad omanikud negatiivsest energiast, ravides yang-haigusi. Valged aga lisavad inimesele puuduvat energiat yin-haiguste puhul. Punased kiisud laevad positiivset energiat ja parandavad emotsionaalset seisundit. Hallidel on aga võrdselt nii mustade kui ka valgete kasside võimed.

Kassi elektriväli

Meditsiinis on küllalt kogemusi teatud haiguste madalsagedusvooluga ravimiseks. Mõjutades põletikukollet tapab see haigusttekitavad mikroobid, kiirendab rakkude taastumist ja parandab vereringet. Samas võib kassi elektromagnetiline väli isegi ületada füsioterapeudi kabinetis seisva generaatori efekti. Inglise teadlased on arvamusel, et kassidel on need omadused tänu nende peenele ja õrnale karvkattele. Liikumisel hõõrduvad karvad üksteise vastu ning selle tulemusel tekib võimas elektriväli.

Millise arsti juurde?

Küllap on paljud tähele pannud, et kass seab end kõige sagedamini meie jalgadele, kõhule või õlgadele. Pärast paljusid eksperimente on spetsialistid tulnud järeldusele, et neljajalgne doktor tervendab kõige edukamalt liigesepõletikke ning günekoloogilisi haigestumisi. Ent need pole kaugeltki ainsad terviseprobleemid, mille puhul ravitseja-kass aidata saab.

Erinevad kassitõud vastavalt oma individuaalsetele omadustele mõjutavad inimese organismi erinevalt. Ent teatavat ühist tendentsi vurrudega arstide „spetsialiseerumisest“ on võimalik siiski välja tuua.

Siberi, angoora, pärsia ja birma kassid ning norra metskassid on oma pika karvaga ületamatud psühhoterapeudid ja neuropatoloogid. Nende „patsientideks“ on inimesed, kes kannatavad unetuse, ärrituvuse ja depressioonide all. Pärsia kassidel on lisaks veel mõjuvõim liigesevalude ja osteokondrooside üle.

Sfinks, siiami, abessiinia, tongkingi, korat ja egiptuse mau — kõik need kassitõud on lühikesekarvalised või hoopis karvadeta ning reeglina saavad nemad kõige paremini hakkama seedetrakti ning kuse-ja suguelundite süsteemidega: gastriidid, koliidid, maksa- ja neeruhaigused ning günekoloogilised probleemid.

Briti, eksootiline lühikarvaline, šoti lontkõrvaline, bengaali, vene sinine — need on „plüüsist“ karvkattega kassid, kelle profiiliks on kardioloogia. Nemad oskavad ära võtta valusid südames.

Raviv nurrumine

See, et kass on väga elujõuline loom, on kõigile teada. Ameerika uurijad aga selgitasid välja, et suurt rolli mängib selles tema eneseravi nurrumise abil. Rahulolev nurrumine pole lihtsalt suhtlusviis, vaid omanäoline ultraheli teraapia. Nurrumine aitab kassil kiiresti oma jõudusid taastada ning haavu tervendada. Sama hästi mõjub see ka inimesele. On kindlaks tehtud, et nurrumisel tekkivad häälevõnked (diapasoon on 20 — 50 Hz) suurendavad inimese luude tihedust ning soodustavad luumurdude kiiremat kokkukasvamist. Nii et, kui sul on kodus nurruv lemmik, on see ühtlasi lihtne ja meeldiv viis osteoporoosi profülaktikaks ja raviks. Seda eriti eakate inimeste puhul.
Vastastikune armastus

On tõsi, et armastus teeb imesid. See käib ka koduse kassi kohta. Loom ei kannata tarbijalikku suhtumist endasse. Ent see hell ja uhke olend on võimeline ennastsalgavateks tegudeks oma armastatud peremehe heaks. On teada juhtumeid, kui koduloomad on ravinud terveks inimesi väga rasketest haigustest. Seejärel on nad vaevelnud ise, leidmata endas jõudusid taastumiseks. Vastastikune usaldus ja armastus on kassiteraapias hädavajalik tingimus.