Võlu end maarohtudega ilusaks
* Näole auruvanni tegemiseks pane pesukaussi 100–200 g ürte, vala peale 2–3 liitrit keeva vett. Õrnale tundlikule nahale sobib kummel, rasusele liivatee ja raudrohi, väsinud näo puhul rosmariin või nõges.
* Rukkilille sinistest kroonlehtedest tehakse leevendavat kompressi väsinud või põletikulistele silmadele.
* Turgutava näomaski saad 6–8 aedmaasikast. Lisa marjadele klaas maitsestamata jogurtit, sama palju peenestatud kaerahelbeid, paar tilka teepuuõli ja hakitud piparmündilehti. Hoia maski näol 15–20 min, seejärel loputa nägu ja pane näole toitvat kreemi.
* Nõgese keeduvesi sobib juuste pesemiseks. Väidetavalt päästab see kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab nende väljalangemise. Eriti hea toime on nõgeseveel siis, kui lisaks kõrvenõgesele on keeduvette pistetud ka takjajuuri. Kui nõgeseveega juukseid loputada, löövad need läikima. Loputusvee jaoks keeda paar peotäit kõrvenõgeseid vees pehmeks ja kurna.

Värvi taimedega lõnga
* Esmalt pese lõngavihti pehmes vees: vihma-, järve- või jõevees või pehmenda vett soodaga. Lahjenda soojas vees majapidamis- või rohelist seepi. Pista lõngaviht vette, liiguta, mulju ja hõõru. Seejärel loputa vihti soojas vees ja pigista kuivemaks.
* Enne värvimist tasuks lõnga peitsida maarjajääga (e alumiiniumkaaliumsulfaadiga, seda müüakse nt Maardus ASis Keemiakaubandus) või viinakiviga (tuleb tuua Soomest), sel juhul tulevad toonid säravamad. 100 g lõnga kohta kulub 10–25 g maarjajääd ja pool ämbrit vett. Maarjajää lahusta soojas vees, pane vill või lõngaviht vette ja lase see peaaegu keema. Hauta lõnga ja sega pidevalt, kuid ära vett keema lase.
* Värsked taimed annavad rohkem värvainet kui kuivatatud. Leota taimi üks ööpäev külmas vees, seejärel keeda neid paar tundi ning kurna (kui värvid villa koos taimedega, võib nende osakesi olla tülikas välja korjata).
* Jahuta värvileent, kuni seda on paras käega katsuda, lisa vajadusel vett ja pane sisse märjaks kastetud lõng või vill. Lase peaaegu keema tõusta ja keeda segades umbes tund.
* Pärast värvimist tõsta lõngad värvi kinnistumiseks mõneks ajaks vette, seejärel pese ja loputa.
Värvid jäävad üldjuhul erksamad, kui kasutada värskeid, mitte kuivatatud taimi. Punast lõnga saab looduslikult värvida kuivatatud madarajuurega, säravat kollast noorte kase- või naadilehtedega, potisinist mitu päeva hapendatud uriiniga. Sinist värvi saab ka rukkilille õitest.

Tee ise värske saunaviht
Viha võid teha kasest, tammest, kadakast, lehisest, toomingast, pärnast, haavast. Kõige parema viha saad värsketest okstest, mis on korjatud enne jaani.
* Kaseviht võtab ära lihaspinge, leevendab liigesevalusid, pehmendab nahka ja aitab hingamisteede haiguste puhul.
* Tammevihta võiksid eelistada kõrge vererõhuga inimesed.
* Pärnaviht aitab leevendada migreenivaevusi.
* Okaspuuviht võtab väsimuse ja aitab seljavalude korral.
Metsa minnes võta kaasa terav nuga ja sidumiseks soovi korral looduslikust materjalist nööri. Muidugi võid viha kokku köita ka kasevitsaga.
Lõika umbes poolemeetrised ühepikkused oksad, mis on lehtedega kaetud — hea viht on kohev. Säti kuni kümmekond oksa kimpu, nii et kaared on ühes suunas, seejärel pane kaks kaarduvat kimpu vastakuti.
* Sidumist alusta vertikaalsuunal üle kimpude ristumiskoha ja painuta kimbud teineteise peale. Köida viht horisontaalsuunal sidudes kokku. Käes hoidmise koha pealt eemalda eelnevalt kõik lehed.

Valmista nõgeseväetis
Nõgeseleotis on suurepärane väetis ja taimekaitsevahend (aitab näiteks lehetäide ja porgandi-lehekirbu vastu).
Võta suur ämber ja suru see kitkutud noori nõgeseid tihedalt täis. Kalla külm vesi peale ja jäta kaheks nädalaks õue laagerduma. Kasuta nõgeseleotist kastmisvee hulgas 1:10, taimekaitsevahendina suurte taimede puhul 1:5, hapramatele sega poole lahjem kokteil. Kahjurite tõrjel pritsi lehtede alumisi külgi. Kui lisad segule ka rohelist seepi, kleepub nõgeseleotis taimede külge paremini.

Tervislik salat umbrohust
Söömiseks kõlbavad noorte nõgeste pealsed, mis tasuks enne toidu sisse panemist keeva veega üle valada. Toidu sisse passivad ka võilille noored lehed, mida on mõistlik enne tarvitamist kas kupatada või soolvees leotada. Naadilehti pole eeltöödelda vaja.
Salateid võid valmistada ka nurmenuku noortest lehtedest, valgest hanemaltsast ja kortslehest. Pilliroo võrsed meenutavad maitselt sparglit, kui neid soolvees keeta.
Jänesekapsast võib kasutada maitserohelisena kalatoitude juures, hapuoblikat suppides.

Võilillesalat peekoniga

  • noori võilillelehti
  • kimbuke sibulapealseid
  • suitsupeekonit
  • toiduõli
  • soola, pipart 
     

Puhasta võilillelehed, pese hoolsasti ja nõruta. Lõika peekon väikesteks kuubikuteks ja prae pannil krõbedaks. Valmista peekonist, soolast ja piprast salatikaste. Pane värske roheline salatikaussi, sega peekoniga ja kalla peale kaste. Maitseb eriti hästi soojade täisterajahust kuklitega.

Lilleline salat

  • peotäis mitut sorti umbrohtusid ja söödavaid õisi (võilillelehed, kurgirohu- ja kannikeseõied)
  • kimbuke basiilikut
  • kimbuke lehtpeterselli
  • kimbuke sibulapealseid
  • mõned küüslauguküüned
  • veidi toiduõli
  • soola, suhkrut
  • 100 g seedermänniseemneid (kui on) 
     

Haki ürdid, küüslauguküüned ja sibul. Ürdid pane kaussi, sibul ja küüslauk kuumuta kergelt pannil läbi. Sega ja kaunista õitega.