“Ärevas olukorras kasutame alateadlikult nn “maandavaid” žeste ja liigutusi,” räägib kehakeeleekspert. “Näiteks pingestuvad stressisituatsioonis meie huuled ning neid puudutades, hammustades ja närides püüame end rahustada.”

Ei tasu ka arvata, et me täiskasvanuna enam keelt ei näita — ikka näitame, lihtsalt ei aja enam tervet keelt suust välja, vaid keeleotsa. Nagu ütleb kehakeeleekspert: “Muuseas näitame ka täiskasvanuna sageli keelt, nii nagu lapseeas tegime, kui meile mingi isik või tema tegevus absoluutselt ei meeldi, ehkki tavaliselt kontrollime täiskasvanuna enda reaktsioone rohkem ning meie käitumine on vaoshoitum ja varjatum.”

Kehakeeleekspert selgitab ka sega, mis on nende tegevuste alge: “Taolise tegevuse alge peitub lapseeas, mil meid rahustati näiteks luti suhu pistmisega.”

Loe refereeritud artikli täisteksti ajakirja Psühholoogia Sinule aprillinumbrist.