Keskajal kingiti naistele kihlasõrmuse asemel käärid!
1967. aastal sündisid Fiskarsi oranžid käärid, mille plastmassist käepidemed olid maailmas esimesed — nii sündisid käärid, mis ei tekitanud pabernukke meisterdades ville ega teinud sõrmi valusaks. Kindlasti mäletavad paljud tööõpetuse tunnist siiani metallist töövahendeid, mis oma disainilt polnud eriti kasutajasõbralikud.
Kääridest on saanud justkui mänguasi, mis lõikab liha, pastat, aitab hooldada bonsai-aeda, ei jää alla kala sitketele soomustele. Nüüdseks saab nendega isegi oma lemmikjoogi avada. Kõige selle taustal on raske ette kujutada, et meie esiemad hakkasid kääre kasutama alles 19. sajandil, nagu nõelagi. Seni olid nad oma rõivad õmmelnud sepanõela ja lambaraudade abiga. Tänapäeval on saanud kääridest lausa aksessuaar, mis on moevoolude suhtes sama tundlik kui maailmatuntud rõivabrändide kollektsioonid. Rikkalik valik värve ja mustreid loovad vaheldust ja annavad võimaluse kasutada neid lõikureid justkui sisekujunduselemendina. Mitte kuidagi ei teki tahtmist nii kaunite värvidega kääre sahtlisse pista. Tänapäeval oleks mehepojal lihtne naisolevuse süda võita, kui seda tehtaks keskaja kommete kohaselt — kosilasel oli tavaks oma tulevasele kaunilt ehitud käärid kinkida.
Käärid pole kuidagi maha jäänud positiivsetest muutustest ja hoiakutest ühiskonnas. Poest saame osta kääre, mis on tehtud taaskasutusmaterjalist. Samuti on vaba mõttelend ja hea süda viinud ka vasakukäelistele mõeldud kääride loomiseni. Tähtsaks on peetud laste arvamust. Lapsed ise katsetasid ja andsid soovitusi, millised võiksid neile mõeldud abimehed olla. Nemad olid need, kes ütlesid, et lastele mõeldud käärid peavad olema tömbi otsaga. Nii ka 1956. aastal sündis.
Kahvli ajaloost on teada lugu Kreeka kõrgest soost valitsejannast, kes sajandeid tagasi visati õukonnast välja ja keda ähvardas surmanuhtlus, kui ta soovis kahvli abiga tuua oma vastse abikaasa seltskonda peenemaid kombeid ja mugavamaid võtteid. Kääride algusloost nii dramaatilisi seikasid ei leidu. Põhjuseks selle tööriista praktiline meel ja tõhus abi, mis muutis lihtsamaks vajalikud igapäevatoimetused nagu sepa- ja nahatööd ning loomade pügamise.
Kääride kuju ja funktsioonid muutusid koos tsiviliseerumise, jõukuse ja majanduse kasvuga. Jõudsalt aitasid kääride arengule kaasa saavutused tootmistehnoloogias. 1967. aastal töötati välja uus ihumismasin. Sellest ajast pärinevad Fiskarsi asepresidendi uhked sõnad töötajast, kes suutis kaheksa tunniga ihuda sama palju kääre kui kolm kümnendit varem terve aastaga. Seni oli kasutatud seadeldist, mis sarnanes Leonardo da Vinci ammu-ammu loodud visanditega.
Nüüdseks on kääridest kujunenud tööriist, milleta majapidamises toimetamine oleks närvesööv ja abitu.
Fiskars ja Selver algatasid augustis septembri lõpuni kestva kampaania, mille käigus toetavad kõik Selveri kauplustest Fiskarsi tooteid ostnud inimesed oma maakonna esimese klassi astuvaid lapsi. Iga ost aitab kinkida lastele käsitöötunnis meisterdamiseks Fiskarsi käärid.
