Kihvtised lõhnaviirukid seksipoodides
Ükski tarbijale müüdav toode ei tohi sisaldada 1. või 2. rühma kantserogeenseid, reproduktiivtoksilisi ega mutageenseid aineid.
Selgituseks: kantserogeensed ained võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust; reproduktiiv-toksilised ained võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust või põhjustada sigivushäireid; mutageensed ained võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
1. kategooria kantserogeenid: Ained, mis teadaolevalt on inimestele kantserogeensed. On piisavalt tõendeid, mis näitavad põhjuslikku seost inimese ainega kokkupuutumise ja pahaloomulise kasvaja (edaspidi vähktõbi) tekke vahel.
2. kategooria kantserogeenid: Ained, mida tuleks käsitleda kui inimesele kantserogeenseid. On piisavalt tõendeid, mille põhjal võib kindlalt oletada, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada vähktõppe haigestumist. Tõendite allikaks on tavaliselt pikaajalised loomkatsed ja muu asjakohane teave. Esimese ja teise kategooriasse kuuluvaid aineid ei tohi üheski tarbekeemia ega kosmeetikatootes olla.
3. kategooria kantserogeenid: Ained, mis võivad inimese tervist kahjustada tõenäolise kantserogeense toime tõttu, kuid mille puhul olemasolev teave ei ole piisav põhjendatud hinnangu andmiseks. On olemas mõned asjakohaste loomkatsete käigus saadud tõendid, kuid need ei ole piisavad aine liigitamiseks 2. kategooriasse.
Kolmanda kategooria kantserogeenseid aineid ei tohi olla kosmeetikatoodetes, välja arvatud neid, mille kohta on avaldatud Euroopa Komisjoni tarbekaupade teaduskomitee arvamus nende koguste ja kasutamisviisi kohta, mis ei ole kahjulikud inimese tervisele. Need kogused ja kasutuspiirangud on sisse viidud seadusandlusesse.
Kuidas tervisekaitseamet reageerib ohtliku aine leidmisele tarbekeemiatoodetes?
Teeme toodete üle pidevalt järelevalvet. Kui avastame toodetes tervisele ohtliku aine, teeme koheselt ettekirjutuse maaletoojale ja müüjale, et toode müügilt kõrvaldada. Euroopa kiirteavitamissüsteemi RAPEX kaudu informeerime vastavast tootest kohe ka teisi riike.
Mõne aja eest avastasime toa lõhnastamiseks kasutatava USA päritolu lõhnaviiruki, nimetusega RUSH, mille maaletooja oli Eestisse toonud sekspoodides müümiseks. Toalõhnastaja sisaldas teise kategooriasse kuuluvat 95protsendilist kantserogeenset ainet isobutüül nitritit.
Kontrollisime koos Tarbijakaitseametiga kõik võimalikud müügikohad üle ja teavitasime RAPEXi kaudu ohtlikust tootest ka teisi Euroopa riike. Lisaks Tarbijakaitseametile on meil tihe koostöö ka Ravimiameti ning Maksu- ja Tolliametiga. Signaali sekspoe müügiartiklist andis meile seekord Ravimiamet.
Kui inimene on märganud, et mõne õhuvärskendaja või deodorandi kasutamisel ilmub nahale punetus, keha hakkab sügelema või tekib köha, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, kes teeb vastavatele ainetele testi ja kirjutab leevendavat ravi. Klient peaks aga selle toote kasutamisest tingimata loobuma, vastasel korral ilmnevad sümptomid uuesti. Terveks konkreetse aine lõhna tundlikkusest ei saa päriselt kunagi.
Kas mõnda tarbekeemiavahendit toodetakse ka teadmisel, et see sisaldab allergeene?
Kui on tõestatud, et toode sisaldab aineid, mis võivad tekitada allergiat (allergiatundlikkus on inimestel väga individuaalne), tuleb need ained kindlasti tootepakendil loetleda. Näiteks praegu on Euroopa Liidus võetud seisukoht Taanis algatatud probleemi suhtes, et teatud juuksevärvid tekitavad allergiat. Mitmetes juuksevärvides esinev allergeen on juba tõestatud, neid värve enam pärast 1. jaanuari müüa ei lubata.
Seadusandlus on üldse kosmeetikatoodete koostise vastu väga nõudlik, ükski kosmeetikatoode ei tohi oma koostise poolest ohustada inimese tervist. Oleme avastanud terve rea tooteid, mis ei vasta nõuetele, mõned neist on olnud isegi ohtlikud. Müügil oli USA küünelakke, mis sisaldasid dibutüülftalaati. See on teise kategooria reproduktiivtoksiline aine, mida tarbe-, laste- ja kosmeetikatooteis olla ei tohi. Need küünelakid eemaldati turult.
Ka aerosool-õhuvärskendajate maailm on kirev nii hinna, kasutamisotstarbe kui lõhnade poolest. Kas need köögilõhnade vastu või kempsu ja vannitoa õhu värskendamiseks tehtud aerosoolid — kannikeselõhnast seedermännini — on ikka tervisele kahjutud?
Arvan, et paljud inimesed neid ei kasutagi. Tuppa saab värske õhu pigem tuulutamisega. Survegaasiks, mida neis kasutatakse, on tuleohtlik propaan-butaan. Peale tuleohtlikkuse ja mõnele inimesele mõjuva lõhnaallergeeni neil ainetel terviseriski leitud ei ole.
Alati tuleb kõik tootesildid hoolikalt läbi vaadata, leidmaks, missugused hoiatused (Hoida lastele kättesaamatus kohas; hoida külma eest; mitte soojendada), riskilaused (sisu on surve all) või ohusümbolid (must rist oranžil põhjal koos lausega „Kahjulik” või „Ärritav”) neile on kirjutatud. Toodet tuleb tarvitada vastavalt kasutusjuhendile.
Eesti inspekteerivad asutused on mürgiste ja kantserogeensete ainete leidmisel ja teavitamisel väga hoolikad.
