Kodutohter annab nõu: mida teha, et lapse veri oleks korras
KODUTOHTER: Vere kaudu saab laps juba kõhuelu elades rakkude jaoks toitu ja hapnikku. Teinekord aga ei käi kõik nii nagu vaja. Miks see nõnda on ja mida siis teha, räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla hematopatoloog Kärt Tomberg.
Kui pisikeses sõrmes on imeväike haav, jookseb sellest nii ohtralt verd, et põnni ehmatus on maailma suur ja pisaraid voolab ojadena. Kui siis sideme või plaastri ja ka lohutava sõna peale saab, poleks ühtäkki nagu midagi olnudki. Veri on hoobilt kadunud nagu vesi kõrbeliiva.
Muutused pärast sündi
Me pärime oma vanematelt lokid või lokituse, tugevama tervise või tõvesoodumuse. Kas ka vere omadused? “Geneetilises mõttes pärib laps vanematelt veregrupi. Teisest küljest: sellel ajal kui loode kõhus kasvab, saab ta vajalikud toitained just ema vere kaudu. See on nagu kaudne pärimine,” nendib dr Tomberg. “Peale selle saab beebi emalt kaasa toitaineid, et pärast sündi oleksid olemas nende varud normaalseks edasiarenemiseks.”
Kuigi ema ja kõhubeebi elavad samas rütmis ja lootuses, ei voola loote soontes hoopiski täpselt samasugune veri nagu selle kandjal.
“Lootel võib olla teine veregrupp kui emal ja ka kõhubeebi vere koostis on teistsugune kui imikul, suuremal lapsel või täiskasvanul. Vereloome areng algab teisel lootekuul: alguses on põhiline arengu koht maks ning alles poole raseduse peal hakkab ka luuüdi täitma vereloome ülesannet,” toob Kärt Tomberg asjasse selgust. “Kuna loode elab hapnikuvaeses keskkonnas, sest kopsud ju veel ei tööta, on tema hemoglobiin teistsugune: selle põhiosa moodustab nn fetaalne hemoglobiin, mille kontsentratsioon veres on väga suur ja mis kannab seetõttu väga kergesti hapnikku edasi. Pärast sündi, kohe esimestel elupäevadel, hakkab fetaalse hemoglobiini kontsentratsioon kiiresti vähenema ja suureneb n-ö täiskasvanuhemoglobiini osakaal. Seega, kui beebi hakkab juba iseseisvalt hingama, tekivad suured muutused ka tema vere koostises, seda just punaliblede osas.”
Hemoglobiin ongi madalam
Millal siis meie veri n-ö päris valmis saab? Hematopatoloog ütleb, et vastsündinul on iseenesest kõik vere koostisosad olemas, kuid hiljem tekivad muutused, mis on täiesti normaalsed ja iseloomulikud just lapse- ning hiljem täiskasvanueale. “Kui tita sünnib, on erütrotsüütide ehk vere punaliblede hulk ja hemoglobiini kontsentratsioon väga suur, aga see väheneb juba esimestel elupäevadel. Sündides on meil ka leukotsüütide ehk vere valgeliblede arv küllalt suur, mis on normaalne — see on n-ö stressireaktsioon ilmaletulekule. Võrreldes teiste vere koostisosadega trombotsüütide ehk vereliistakute muutused edaspidi nii suured ei ole.”
Enamasti uurivad emad-vanaemad hoolega ka oma pisikese võsu vereanalüüsi tulemusi. Ja siis võib ehmatus olla suur: hemoglobiin nii madal! “Lapse hemoglobiini referents- ehk normväärtus ongi väiksem kui täiskasvanul ning alles umbkaudu pärast puberteeti saavutab see täiskasvanule omase väärtuse,” tõdeb Kärt Tomberg. “Näiteks kui täiskasvanud naisel on hemoglobiini alla 120, peetakse seda juba aneemiaks; koolieelikul aga on normi alumine piir 105-110, nii tüdrukul kui ka poisil, sest lastel kuni puberteedieani ei olene hemoglobiini normväärtused soost.” See on vaieldamatu sooline võrdõiguslikkus. “Muutused tekivad pärast puberteeti, kui poiste lihasmass kasvab. Teadagi on meeste kehakaal suurem, mille tõttu on nendel ka hemoglobiinitase kõrgem kui naistel.”
Kas tital võib olla veresoonte lupjumine? Milline on kõige sagedasem ja tavalisem verehaigus lastel? Mida teha, kui põnnil rauda napib? Kuidas lapsel rauavaegust ära tunda? Vastused leiad Kodutohtri septembrikuu numbrist. 
