Kohus selgitab, miks Downi sündroomiga lapse ema pahandada sai: eestkostetava vara tuleb hoida eraldi ning kasutada üksnes tema ülalpidamiseks

 (132)
Euroraha
EurorahaFoto: Sven Arbet

Downi sündroomiga Melissa ema Gerda imestus oli suur, kui ta sai ametnikult pahandada selle pärast, et oli lapse pensioni oma pangakontole kandnud — väidetavalt ei ole selline rahakasutus piisavalt läbipaistev. Kohus selgitab, mida selle läbipaistvuse all silmas peetakse ning miks on vajalik kontrollida, kuhu eestkostetava raha kulub.

Eestkostjad peavad esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga-aastaselt aruandeid. Kusjuures kohtul tuleb vastavaid aruandeid sisuliselt kontrollida (perekonnaseaduse § 194 lg 3). Kuna pöördumises viidatakse järelevalve osas just varahooldusele, selgitame alljärgnevalt nimetatut.

On õige, et kui peres elab eestkoste all olev isik, on seaduses sätestatud tema vara ja sissetuleku hoidmise ja kasutamise osas terve rida piiranguid. Eestkostetava sissetulekut (pension, toetused) ei saa lugeda enam üldises mõttes pere sissetuleku osaks, vaid tema vara tuleb hoida eraldi ning kasutada üksnes tema ülalpidamiseks. Eraldi on sissetuleku puhul sätestatud veel reeglid, kuidas hoida eestkostetava seda osa varast, mida ei ole vaja tema igakuiseks ülalpidamiseks, piiratud on eestkostetava vara eest kingete tegemine, samuti ei saa eestkostja ja eestkostetav teha omavahel üldjuhul tehinguid (näiteks ei ole eestkostja aruannetes eestkostetavate puhul, kellel on kontole kogunenud hoiuseid harv juhus, kus eestkostja on märkinud, et on võtnud eestkostetavalt laenu).

Seotud lood:

Loe Gerda lugu: Puudega lapse hooldaja: minult nõuti, et kasutaksin lapse pensionit läbipaistvamalt. Kuidas? Ostan kolm kartulit enda ja kolm tema pangakaardiga?

Iga ostu kohta ei pea tšekke esitama

Ehk jah, jääb mulje, nagu tõesti tuleks eestkostja poolt eestkostetavale ja eestkostjale ühise lõuna valmistamisel kolme kartuli eest maksta ühelt kontolt ja kolme eest teiselt. Samas selliselt ei ole varade eraldi hoidmist siiski reaalselt nõutud. Konkreetse olukorra lahenduseks piisab ka, kui ükskord kasutatakse toidukorvi täitmiseks ühe raha ja teinekord teise. Tähtis on, et teatav arvestus eestkostetava vajaduste ja raha kasutamise osas oleks olemas. Lahendused saavad olla erinevad ning konkreetse perekonna rahakasutusega arvestavad. Kohus oskab eestkostjaid selles osas kindlasti nõustada. Iga ostu osas tšekkide esitamist ei nõua ei kohus ega seadus. Suuremate väljaminekute puhul eestkostetavate tarbeks on aga hea tšekid kindlasti alles hoida.

Vara eraldi hoidmise kasutamispiirangute põhjused taanduvad sinna, et eestkostetav ei saa piiratud teovõime tõttu öelda, kuidas tema vara kasutada, ei saa öelda, et vastav osa kulutage nii ja vastav osa naa. Ei saa eeldada, et kui ta on hoolitsetud, siis on ta andnud oma sissetuleku kasutamise osas eestkostjale vaba voli. Selleks ongi vara hoidmise ja kasutamise tarvis loodud seadusandja poolt reeglid.

Miks on vaja kontrollida?

Gerda Lemke on pöördumises tundnud muret, kas ei oleks võimalik luua suuremat järelkontrolli nendele eestkostetavatele, kus on olemas mingigi väike oht raha või asjade väärkasutamisele või neile, kus on juba toimunud kuritegu.

Selgitame, et kohus ei ole varmas konkreetsetes asjades (eestkostja poolt eestkostetava vara väärkasutamine vara omastamise näol vms) süüteomenetlusi algatama, sest tavapäraselt puudub eestkostjal rahade väärkasutamise osas tahtlus. Eksimused tekivad teadmatusest. Kui varahooldusega seotud küsimused on võimalik korda ajada selgituste ja nõustamise teel, muutes seeläbi rahade kasutamist, ei ole kellegi osas süüteo menetlemise algatamist taotletud. Järelevalve ei ole suunatud üksnes väärkasutuste avastamisele vaid ka vastava ennetamisele. Tahtlikus kuriteos süüdimõistmise korral aga eestkostja tavaliselt vabastatakse eestkostja ülesannetest. Võimalik on küll eestkostja ülesandeid ka piirata, näiteks anda üksnes varahooldus anda üle teisele eestkostjale.

Loe veel

Samas kohtleb seadus eestkostjaid iseenesest tõepoolest võrdselt. Võimatu on pelga peremudeli, eestkostetava vara suuruse vms alusel eristada ära, millisel juhul võib vara väärkasutusi esineda ja millisel juhul mitte. Seadus ei tee ka vahet, kas eestkostjaks on ema või näiteks kohalik omavalitsus. Kui eestkostjaks on ema võib kontroll moraalselt tunduda ebaõiglane, samas kui omavalitsuste üle kontrolli pigem soositakse. Rahade väärkasutusi võib aga esineda mõlematel juhtudel. Suurema kontrolli vajadus selgub tavaliselt järelevalvemenetluse enda käigus. Kohtu menetluses on ka järelevalveasju, milliste puhul kontrollime vara valitsemist tihemini kui korra aastas, ehk praktikas ohutegurite avastamisel suurem kontroll siiski ka toimub.

Loe ka: Downi sündroomiga Melissa pere raske olukorra taustal: töötukassa selgitab, et ainult diagnoosi põhjal nad töövõimet ei hinda