Landi sõnul on eestlased hariduse usku rahvas, kes soovivad tarku otsuseid, mida viivad ellu haritud inimesed. „See, et keskmisel eesti mehel on vähemalt keskharidus, on hea küll, aga võiksime püüelda enama poole,“ lausus Land.

„OECD andmetel on Eestis keskharidusega inimesi vähemalt 90 protsenti, kõrgharituid on 37 protsenti 25-65 aastastest inimestest. Edasine on aga nukram: tervelt 45 protsenti naistest on kõrgharidusega, eesti meeste hulgas on kõrgharitute osakaal aga peaaegu kaks korda madalam — 28 protsenti,“ selgitas Tiit Land. „Oleme OECD keskmisest selles osas maas. Näen selget ebakõla ja paraku on meil selles grupis suurim tasakaalustamatus.“

Landi kinnitusel on eestlastel küll hea edasijõudmine algkoolis ja põhikoolis, PISA testid kinnitavad, et meie põhikool on parim. „Kui aga võrdleme täiskasvanud mehi ja naisi, jäävad mehed alla,“ ütles ta. „See omakorda tekitab sotsiaalseid probleeme. Kõrgharidusega naised ei soovi näha partneritena põhi- või keskharidusega mehi ja lähevad pigem välismaale. Siin me peaksime suutma midagi ühiskonnana ära teha.“

„Veel soovin Eesti meestele, et nad elaks kauem. Uuringud näitavad, et kõrgem haridustase ka pikendab eluiga. Pingutagem rohkem, et mehed läheksid peale keskkooli omandama ka kõrgharidust.“