Kui nähtav sa netis oled?

 (24)
Kui nähtav sa netis oled?
Scanpix

Uurisime, mis juhtub nendega, kes end õelates netikommentaarides välja elavad või eksi meilides sorivad.

Okei, võib-olla sina nii ei tee, aga leidub suur hulk sinust oluliselt vähem tsiviliseeritud inimesi, kes arvavad, et täiesti okei on oma pinged kommentaariumis verbaalsel teel välja oksendada. Oma kodus arvuti taga istumine, villased sokid jalas, tundub mõne reality-staarikese või poplaulja kokteili-lounge’ide maailmast ju nii kaugel olevat. Ja nii-nii anonüümne. Kui sa pole just hüperosav häkker, kes end sihilikult varjab, on sul netiavarustes surfates nimi otsaette kirjutatud ning kui sa oma tegemistega üle piiri lähed, võid avastada end üliebameeldivast ja ülipiinlikust situatsioonist. No vähemalt sama piinlikust, kui leida end halva unenäo stiilis villastes sokkides ja välja veninud öösärgis keset kokteilipidu.

Virtuaalne küpsisepuru

Kuidas see võimalik on? Igat võrku ühendatud seadet, ka sinu arvutit, tähistab unikaalne numbrijada — IP-aadress. See numbrijada jääb sinust maha igale poole, kuhu netis oma nina pistad — nagu virtuaalne küpsisepuru. Näiteks kõikidele veebilehtedele, mida külastad, ja igasse jututuppa, kuhu sisse astud. Kui oled heatahtlik külastaja, ei reeda see küpsisepuru peale sinu asukoha midagi. Kui võtad aga ette midagi kuritahtlikku, on võimalik välja peilida ka sinu isik.

Veebipättused

Kui sulle võib tunduda, et eksi meili või Facebooki kontole sisse logimine, seal ringi kolamine või tema nime alt MSN-is rääkimine on naljakas kätte-maksutegevus, siis võta teadmiseks, et arvutiviiruste levitamise ja küberrünnakute kõrval käsitletakse IT-kuriteona ka kellegi teise arvuti või arvutisüsteemi ebaseaduslikku kasutamist. Lihtsas keeles? Ilma isiku nõusolekuta tema Facebooki, Orkuti ja Rate.ee konto kasutamine või meilikontole sisse logimine on kuritegu. Ja see, et ta sulle oma elust enam midagi ei räägi või geelküüntega blondiiniga minema jooksmisega sulle haiget tegi, ei kõla just vaimse tervise juures oleva isiku vabandusena, et kellegi teise isiklikul kirjavahetusel silma peal hoida. Karistatav on ka identiteedivargus ehk kellegi teise nime all esinemine, tema nimega MSN-i konto tegemine, kirjade saatmine jne.

Vahelejäämine

Kui lihtne on vahele jääda? “IP-aadressi järgi on võimalik välja peilida arvuti, kust tuli näiteks laimav kommentaar. Raskem on kindlaks teha arvuti taga istujat. Kui arvuti on kellelgi kodus ning majas ainuke, on tuvastamine lihtsam. Kui see on aga üks kümnetest tulemüüri taga olevatest masinatest kontoris, paistab välja vaid tulemüüri IP-aadress,” ütleb IT-guru Heiti Kender. Samas on väga põhjaliku uurimise korral võimalik siiski tuvastada, millise arvuti tagant spämm, laim või identiteedivargus tuli. “Kui arvuti tuvastatud, on omaette ooper konkreetse isiku kindlakstegemine.” See pole lihtne, aga mitte võimatu ehk et pahatahtlik käitumine võib lõppeda oluliselt piinlikumalt kui eelpool kirjeldatud “öösärgiga kohvikus” situatsioon. “Kui halb käitumine on suunatud konkreetse isiku vastu, sõltub solvatust, mida ta ette võtab. Kui aga riigi vastu, tegeleb inimesega edasi juba kaitse- või kriminaalpolitsei,” ütleb Heiti.

Kas on võimalik ka koduste vahenditega kindlaks teha, kes su blogisse järjepidevalt räigeid kommentaare postitab-? “On küll programme, millega on võimalik linna täpsusega teada saada, kust solvangud tulevad, kuid sealt edasi enam mitte,” ütleb Heiti. “Ükski teenusepakkuja sulle IP-aadressi taga peituvat inimest kätte ei anna. Ka politsei seda informatsiooni ei avalda.” Kui asi peaks väga tõsiseks minema, siis on kohtusaal koht, kus oma isikliku ahistajaga esimest korda vastamisi satud.

Loe Cosmo oktoobrinumbrist:
• Intervjuu: Eva Longoria evolutsioon.
• Naised pihivad: “Ma olin see teine.”
• G-punkt on taas teema.
• Cosmo eksperiment: nädal ideaalse naisena.
• Ciao, kontorirutiin!
• Tee ilutest ja leia just sinulikud meigitooted.

Küber-pahalased Eestis

Uurisime Politsei- ja Piirivalveametist, kui palju selliseid n-ö koduseid IT-paha-tegusid näiteks suhtlusvõrgustike kuritarvitamise näol toime pannakse. “Teadaolevalt võib neid seaduserikkumisi olla palju. Politseisse tullakse avaldust tegema vaid siis, kui olukord muutub väljakannatamatuks,” ütleb üleminspektor Anu Baum Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonnast. Seaduserikkujad ja identiteedivargad olevat suuremal osal juhtudel ohvri lähedased või nendega seotud isikud. “Endised elukaaslased, armukolmnurgas kõrvetada saanud inimesed, endised sõbrad-sõbrannad,” loetleb Anu Baum ette küberpätte ja hoiatab: “Mõnele on see ehk tagantjärele tarkus, aga ei elukaaslasel ega sõbrannal pole vaja teada sinu paroole. Omavahelist usaldust saab väljendada sobilikumal ja turvalisemal moel.”

Kolmeks aastaks vangi

Mis võib juhtuda hullunud eksiga, kes oma endise kallima nime alt esinedes temast näiteks kompromiteerivaid pilte üles laeb? “Kui keegi teeb teise inimese nimega konto ja rikub seda kasutades ohvri seadusega kaitstud õigusi, näiteks kahjustab tema mainet, saab pöörduda politseisse. Teise isiku identiteedi kuritarvitamine on kuritegu ning karistus võib viia kuni kolmeks aastaks reaalselt vangi. Kui keegi saab teada teise inimese konto paroolid, võtab tema konto üle ning asub seal ohvrina esinedes tema õigu-si rikkuma, räägime arvutisüsteemi ebaseaduslikust kasutamisest. Jällegi kuritegu kuni võimaliku kolmeaastase vangistusega,” ütleb Anu Baum.

Turvalisuse võti: salasõna

Kui kahtlustad, et keegi luurab sinu kontodel, on kõige lihtsam algatuseks paroolid ära muuta. Väldi oma perekonnaliikmete nimede (enda omast rääkimata) või sünnipäevade kasutamist salasõnana ja mõtle välja midagi keerulisemat. Õnneks annavad tänapäeva meili- ja suhtlusportaalid sellekohast nõu ning uut parooli sisse toksides saad kohe näha, kui kõva pähkel see äraarvajale oleks. Seejärel surfa oma konto seadetes veidi ringi ja uuri, kas on võimalik sisse logides näha ka raportit, et kus ja millega viimati sisse logiti. Facebookis on võimalik vaadata, milliseid operatsioonisüsteeme ja brausereid kasutades, millisest kohast ja mis kell oled sa oma kontol käinud. Kui kasutad isiklikus arvutis Windowsit ja Internet Explorerit, kuid sisselogimiste nimekirjas on ka mõni Maci operatsiooni-süsteem ja teistsugune brauser, näiteks Firefox, on see indikaator sellest, et peale sinu logib su Facebooki kontole sisse ka keegi võõras. Kui oled parooli ära muutnud, saad valida ka seadistuse, mille kohaselt tuleb sulle iga kord, kui keegi võõra arvutiga sinu kontole sisse logida üritab, meilisõnum. Selleks mine Konto -> Konto seaded -> Konto turvalisus ning klikka “Muuda”.

Ole isikliku infoga kitsi

Lisaks endast jälje maha jätmisele (IP-aadressi teel) jagame isiklikku informatsiooni ju lausa vabatahtlikult  — suhtlusvõrgustike ankeete täites ja pilte üles laadides. Et keegi sinu üles pandud materjali kuritarvitada ei saaks, vaata suhtlusportaalides üle oma seaded ning tee kindlaks, et kõik, mida sa avaldad, on nähtav vaid sõpradele. Ära tuututa igast oma käigust ega teata üle Twitteri, et läksid just nädalaks ajaks reisile ja su vaene korter peab üksi hakkama saama. See info võib olla ihaldusväärne nii mõnelegi korterivargale, kes selle kõrva taha paneb ja saab muretult sinu välisust muukima tulla.

Võib küll tunduda, et kõik, mida sa netti paned, on sinu kodus sinu arvutiekraanil, kuid tegelikult peaksid endale teadvustama, et see info on kättesaadav kellele iganes ükskõik millises maailma nurgas. Lisaks — vaata üle, kes on su “sõbrad”. Suur kontaktide arv Facebookis võib olla küll magus egolaks, kuid tegelikult ei ole sul ju vaja, et keegi võõras omab ligipääsu su isiklikele piltidele, kus uhkustad kokteiliklaasiga või patseerid bikiinides. Mis veel? Õelate netikommentaaride ja kellegi kontol muudatuste tegemise asemel on oluliselt parem kättemaks see, kui sinu poolt palavalt vihatud nõmedik sinult üldse mitte mingisugust tähelepanu ei saa. Bloki oma tüütu eks ära ja las tema olla see, kes hakkab nüüd pead murdma, et ega sul ilma temata ometi nii lõbus ei ole, et ta paari kuuga täielikult unustanud oled.