Inimesel on kolm iga:

  • Kronoloogiline iga – kui vana ollakse kalendri järgi. Ainult kronoloogiline iga on ajas fikseeritud ning seetõttu kõige abstraktsem, kuigi inimesed pahatihti häbenevad oma numbrites väljenduvat vanust.

  • Bioloogiline iga – kui vana on keha põhiliste talituste ja rakuliste protsesside seisukohast. See näitab, kuidas aeg on mõjutanud organeid ja kudesid lähtuvalt eluviisist. Keha võib muutuda bioloogiliselt nooremaks või vanemaks, sõltuvalt sellest, kuidas keha koheldakse – toitumisharjumused, füüsiline tegevus, hingamine, veeprotseduurid, puhkus ja magamine…

  • Psühholoogiline iga – kui vanana tuntakse ise end olevat. Psühholoogiline vanus sõltub suurel määral inimese mõttemaailmast, sellest, kuidas inimene ise endast mõtleb ning millised tõekspidamised on tal ümbritseva maailma suhtes. Igal inimesel on alateadvuses “mina pilt” välja kujunenud ning see mõjutab otseselt inimese bioloogilist vanust.

    Sellest, kuidas inimene ise endast mõtleb, kujuneb välja psühholoogiline vanus ning bioloogiline vanus reageerib sellele aktiivselt.

    Oma tõekspidamisi ise enda kohta saab korrigeerida ja muuta tervislikemaks, mille tagajärjel paraneb ka bioloogiline väljanägemine. Muuta ei saa ainult kronoloogilist vanust.

    Toon elust näite. Natuke üle keskea olev üksik daam tundis peale oma hea sõbranna surma, et ega temalgi enam midagi uut ega põnevat elust oodata ole. Parimad ajad jäävad ju noorusaega – selline oli tema veendumus. Juba ammu polnud ta endale uusi rõivaid ostnud ega juuksuris käinud.

    Juhtus aga nii, et suvel maal sugulaste juures kohtas ta leseks jäänud naabrimeest. Alguses rääkisid nad viisakusest maast ja ilmast, kuid päevade möödudes muutus jutt järjest pikemaks ja isiklikumaks. Kui naisel puhkus läbi sai, siis tegi naabrimees talle ettepaneku nädalavahetustel kohtuda. Nii saidki neist tasapisi head kaaslased. Ei möödunud aastatki, kui nad leivad ühte kappi panid ning nii naisel kui ka mehel algas uus eluperiood, milles mõlemad said kogeda küpset armastust. Selle suure elumuutuse tagajärjel korrigeeris daam oma veendumusi ning jõudis järeldusele, et igas eluetapis on omad võlud ja rõõmud.

    See on ammutuntud tõde, et mõttemaailmal on suur jõud oma tervise kujundamisel ning praktika on näidanud, et inimese veendumuste ja elukorralduse muutumisel muutub ka vananemisprotsess.

    Inimesed, kes on veendunud, et elu igal etapil on omad rõõmud ja ealised eelised, oskavad alati rõõmu tunda oma vanusest, olgu see siis parasjagu milline tahes. Samas on inimesi, kes pidevalt korrutavad :”See on nüüd küll noorte asi, mis mina vana inimene sellest tean!” Vanust ei pruugi sellisel ütlejal veel ollagi, aga sellise hoiakuga blokeerib ta paljusi elusündmusi endast eemale.

    Alljärgnevalt toon esile negatiivsed ja positiivsed psühholoogilised printsiibid, mis mõjutavad vananemist.

    Negatiivsed printsiibid:

    - kriitiline suhtumine endasse ja teistesse;
    - depressioon;
    - võimetus väljendada emotsioone, emotsionaalne “külmumine”;
    - jäigad mõttemallid ja sellest tingitud kohanemisraskused;
    - üksindus, emotsionaalse läheduse, sõpruse puudumine;
    - võimetus toime tulla negatiivsete emotsioonidega – vihkamine, süütunne, armukadedus;
    - kahetsus minevikus toodud ohvrite pärast;
    - rahulolematus oma igapäevase tööga, majandusprobleemid;
    - elamine minevikus või tulevikus, oleviku blokeerimine;
    - lootuse puudumine, hirm tuleviku ees,
    - stress ja sellega kaasnev hormonaalne tasakaalutus.


    Positiivsed printsiibid:

    - armastuse kogemine, harmooniline partnerlus;
    - armastav suhtumine iseendasse ja oma tervise väärtustamine;
    - sügav kontakt oma sisemise olemusega ning emotsioonidega;
    - oskus oma negatiivseid emotsioone läbi töötada ning neutraliseerida;
    - võime kergesti luua kontakte kaasinimestega ja hoida lähedasi sõpru; - harmooniline seksuaalelu;
    - rahulolu tööga, eneseteostus;
    - nauditav vaba aeg, rõõmu pakkuvad hobid;
    - elamine olevikus, minevikuga leppimine ja optimism, lootus tuleviku suhtes;
    - materiaalne toimetulek;
    - tunne, et isiklik elu on kontrolli all;
    - tunne, et ollakse iseendale ja kaasinimestele vajalikud;
    - elujaatus.

    Inimene on ainult nii vana, kui vana on temast läbi voolav informatsioon. Iga keharakk on täiesti teadlik sellest, mida inimene tunneb ja mida ta endast arvab.
    Inimene muutub füüsiliselt just selleks, mida ta endasse kogub. Tõlgendus omaenda vananemisest avaldab otsustavat mõju sellele, mis juhtub järgmise nelja, viie või kümne aasta jooksul. Seetõttu on hea teha endas mentaalne “suurpuhastus”, et järgnevatel aastatel oleks keha armastusega hoitud ning vananemise jäljed oleks nagu jäljed liival.