Kuidas ületada enesekindluse krahhi

 (4)
Kuidas ületada enesekindluse krahhi
Scanpix

COSMOPOLITAN: Sinu 20ndad ja varased 30ndad peaksid olema täis toredaid suhteid, huvitavaid kogemusi ning ainukordseid võimalusi. Enamjaolt see nii ongi. Kuid uue töökoha pinged ja sotsiaalmeedia negatiivsed mõjud võivad sinu enesekindluse kõikuma lüüa. Uuri järele, kuidas endas kahtlemine alguse saab ning mil moel tagasi rajale jõuda.

Olivia (25) on viimaste aastate jooksul juba kolmest töökohast ilma jäänud ning sõna otseses mõttes hulluks minemas. “Esimest korda vallandati mind aastal 2008. Ma mõtlesin, et okei, see on nõme, aga saan hakkama. Kuid siis see juhtus jälle… ja jälle. Ma tunnen kohutavat häbi ja mõtlen, et miks ma üldse üritan,” räägib Olivia. Kuna maailma majanduses valitseb siiani halb olukord, hõljub tunne “mida põrgut ma oma eluga peale hakkan…” ringi paljude noorte tööd otsivate naiste seas. Ekspertide sõnul on toppav karjäär vaid üks põhjus, miks nii paljud millenniumi põlvkonna liikmed — inimesed, kes on sündinud pärast 1980. aastat — on eriti tundlikud, kui nende elu ei suju plaanipäraselt. Lahkuminek, halvad suhted ülemusega või lihtsalt väike tüli sõbraga — kõik see võib sinu enesekindluse porri tallata.

“Paljud millenniumilapsed kogevad, kui elu neile raskusi teele heidab, tunnet, mida ma kutsun ootuste pohmelliks,” selgitab raamatu “20 Something, 20 Everything” autor Christine Hassler. See pohmell on sama karm kui harilik, lõppedes peavalude, tülpimuse ja südame läikimisega. Ainus erinevus on see, et ootuste pohmell võib kesta kuid. Eksperdid usuvad, et taoline ülemääraselt tuntav pettumus tuleneb osalt kõikumatust positiivsest tagasisidest, mida 20ndates ja 30ndate alguses olevatele noortele on jagatud. San Diego ülikooli psühholoogiaprofessori ja raamatu “The Narcissism Epidemic” autori Jean Twenge’i sõnul sai 1970. aastatel vaid 17% õpilastest keskmiseks hindeks A. Aastal 2008 oli see protsent 33. Kuna inimkond ei saanud muutuda 30 aastaga nii palju targemaks, võime sellest järeldada, et ka koolis antavate hinnete puhul on toimunud inflatsioon — ühiskond on teinud läbi muutuse, mille tulemusel on kiitus saanud tähtsamaks kui soorituse kvaliteet.

Seotud lood:

Tõelises maailmas ei suhtu ei sinu uus ülemus ega kohtingukaaslane sinusse nii leebelt, mis võib põhjustada tõsist ego riivamist. “Minu kontorisse tuleb palju noori naisi, kes arvavad, et nad on cheerleader’ite laagrisse sattunud,” ütleb raamatu “Normal Gets You Nowhere” autor Kelly Cutrone. “Kui ma neid iga väikese asja eest ei kiida, saavad nad pahaseks.” Ja see
n-ö pahaseks saamine tähendab tavaliselt hüsteerilist nuttu.

Kuna sellised draamad (hinga sügavalt sisse) on täiesti normaalsed, leidub neile ka abi. Olles teadlik halbadest faktoritest (peale kohutava majandusseisu), on sul lihtsam pettumusest üle saada. Usu või mitte, kuid sa suudad sellest jamast välja tulla ja tunda ennast tugevama, targema ja krahhikindlamana.

Nulli  Facebook’i mõju

Millenniumilapsed ei pea silmitsi seisma mitte ainult liigse kiituse problemaatilise poolega, vaid nad on ka esimene põlvkond, kel lasub surve luua endale veatu idealiseeritud maine blogide, Facebooki ja Twitteri kaudu. Kõik need võivad esile kutsuda enesekindluse krahhi, kui endast lihtsalt pole midagi head kirjutada või kui piinlikkust tekitav foto või halb uudis sinu töö või suhte kohta avalikuks saab. Lisaks kõigele võimendab enda teistega võrdlemine — üks peamisi Facebooki kasutajate hobisid — tunnet, et oled alaväärtuslik. Näiteks Ruby, 26aastane moetoimetaja, tunneb alati, kui end Facebooki sisse logib, kuidas ta enesekindlus uue põntsu saab. “Kui ma näen, et keegi mu sõpradest on endale staatusesse taas midagi head kirjutanud, on mul raske tunda rahulolu oma karjääri suhtes,” selgitab ta.

Segadust tekitab ka asjaolu, et tänapäeva noored naised keskenduvad rohkem asjadele, mis nende Facebooki ja Twitteri sõpradele muljet avaldaks, mitte sellele, mis neile endale korda läheb. “Väga paljud naised kohtlevad elu kui pidevat staatuse uuendamist,” ütleb Trendera.com-i asutaja Jane Buckingham. “Nad mõtlevad pidevalt sellele, kuidas nende elu peaks välja nägema, selle asemel et oma tegelikku elu nautida.”

Võtame näiteks sotsiaalse meedia strateegi Kathryni (29). “Pärast mitut täiesti pöörast prallet teadsin, et kõige targem oleks pidutsemisest pisut puhata, kuid tundsin, et Facebook oli otsekui takistus. Kõik postitused ja pildid näitasid mind välja minemas. Tundsin, et kui ma enam uusi pilte ei lisa, mõtleksid kõik, et ma polegi enam lahe kuju. Parem valik tundus samas vaimus jätkata.”

Võitlemaks pingega olla alati tasemel soovitab Buckingham teha esiteks staatuse uuendamistesse paus, et eristada seda, mida sa tegelikult teed, sellest, mida teed sõprade heakskiidu nimel. Teiseks, kui hakkad jälle oma sündmusi jagama, ära avalda kõike (nt oma romantilist elu) ning tee vastavad muudatused, et sa ei näeks postitusi mitte kelleltki, kes sind end halvasti tundma võib panna. Ning lõpuks: uuenda oma suhtlusvõrgustikke. Kasuta LinkedIni, et oma vanade kolleegidega suhelda, Google+ Circle’it, et sõpradega ühenduses olla ning mõnda piltide keskkonda, kuhu saad fotod üles laadida.

Tõelise õnne saladused

Sa võib-olla ei usu seda teiste postitusi lugedes, kuid mitte kellelgi elus ei laabu kõik asjad alati hästi. Igaühel on mõõnaperioode — need inimesed lihtsalt ei kirjuta sellest Facebooki. “Mida rohkem sa mõtled lausele “Kõik läheb suurepäraselt!”, seda enam mõistad, et kõigil on vahel raske,” ütleb Hassler.

Loomulikult ei peitu vastus lihtsalt norutamises ja juurdlemises, et kõigil on halbu aegu. Hassleri sõnul tuleb meil hoopis endalt küsida, mida ma saan selles olukorras paremaks muuta?

Kui sulle ei meeldi suurte firmade anonüümsus, siis võta seda kui vihjet, et järgmine kord tööd otsides peaksid väiksematele asutustele keskenduma. Kui su sõber vajas sinu seltsi ainult seni, mil sa probleemi otsa komistasid, vali endale uued sõbrad, kelle iseloomujoonte esiviisikus on lojaalsus. Kui oskad analüüsida, mis valesti läks, satud ka palju väiksema tõenäosusega uuesti samasse olukorda.

Leia uusi lahendusi

Veel üks tähtis asi: selle asemel et võrrelda ennast eakaaslastega, kellel tundub kõik täiuslikult laabuvat, proovi nendelt õppida. Näiteks see tšikk, kellel on vapustavalt edukas karjäär. Haara ta kaasa kohvitama ja küsi temalt häid tegutsemisnippe. Või kutsu mõned sõbrad vahel hommikusöögile, et saaksite häid ja eluga toimetulekuks vajalikke mõtteid vahetada. “Kui räägid asjast, mitte ainult ei võistle teistega, suudad leida palju rohkem lahendusi,” selgitab Hassler.

Ja lõpuks, leia endale uusi tegevusi. Kõlab ebaloogiliselt, kuid ekspertide sõnul peitub edu võti just selles, kui võtad oma raskest olukorrast puhkust. Pärast seda, kui Carrie (27) kauaaegne kallim ta maha jättis ning purustas lootused kihlumisest, leidis neiu lohutust ootamatust allikast. “Esialgu suutsin vaid mõelda, kuidas teda tagasi saada. Siis aga läksin tantsutrenni. Leidsin sealt hulga uusi sõpru, sain endale hobi ning hakkasin jälle kohtamas käima.” Carrie taktika oli kiiduväärt, sest ta ei keskendunud suhetele, vaid millelegi, mis talle meeldis ja mida ta oskas.

Oled tööotsinguil? Hakka treenima mõneks jooksuvõistluseks. Lõpetasid pikaajalise suhte? Mine üksinda puhkusereisile. Korduvate mõtete “puhkusele saatmine” aitab tervet mõistust säilitada ning võib anda sulle jõudu raskuste ületamiseks, tuletades meelde asju, milles sa rokid.