Külalislahkete diivanipakkujate kogukond
“Tere, olen Brent Austraaliast. Otsustasin võtta ette pikema tuuri Euroopas ja minu järgmine peatus on Tallinn. Saabun kolmapäeval ja tahaksin Eestis veelgi ringi vaadata. Kas ma võiksin saada sinu juures öömaja?”
Mida teeksid sina, kui leiaksid ühel hommikul arvutist sellise kirja? Leidub terve hulk inimesi, kes võtavad sel moel öömaja otsivad rändurid avasüli vastu.
Piisab vaid käia veebilehtedel Couchsurfing.com (edaspidi CS) ja Hospitalityclub.com (edaspidi HC) ning arusaam külalislahkusest ja reisimisest omandab kohe märksa laiemad mõõtmed.
Heiko läks ja viskas. Sellest ajast alates on ta lahkelt võõrustanud kümmet rändurit nii USA-st, Austraaliast, Prantsusmaalt, Serbiast, Soomest kui Leedust.
Neist esimest koguni ilma temaga ise kohtumata: “Pidin minema Venemaale, aga üks ameeriklane tahtis kangesti Tartus öömaja. Olin temaga meilitsi suhelnud, CS-i kodulehelt tema kasutajaprofiili lugenud ja selle põhjal tekkis usaldus,” jutustab Heiko, kelle kodu uks on sõpradele alati lahti. Nii saigi noor ameeriklane Tartu öömaja võtmed kätte Heiko sõpradelt ning kokkuvõttes oli kõigil hea meel.
Teine külaline ei lasknud ennast kaua oodata. Kui Serbiast südaööl saabunud noormees Tartu bussijaamas Heikoga kokku sai, piisas kümneminutilisest jalutuskäigust korterini ja mõlemad leidsid, et nad oleksid olnud sõbrad justnagu kümme aastat.
Siit koorub välja ka üks peamisi põhjusi, miks Heiko võttis nõuks võõrustada oma kolmetoalises korteris maailma eri paigust Tartusse juhtunud rändureid: “Minu arvates on lihtsalt tore, et inimesed tulevad kuskilt kaugelt mulle külla ja mul pole õrna aimugi, kes nad on. Muidugi ei jõua kõiki neid suhteid üleval hoida, aga no uue aasta kaardi saadad ehk ikka.”
Kuigi CS-i ja HC veebilehtedel ringi vaadates ja kasutajaprofiile lugedes võib jääda mulje, et tegu on 20. eluaastates noorte hulljulge ettevõtmisega eesmärgil reisida odavalt ja lõbusalt, pole see sugugi nii.
PILLE LIBLIK (40) sattus CS-i kogukonna liikmeks aasta tagasi, kui vajas ise Itaalias öömaja. “Kuna Milanos toimus samal ajal iga-aastane mööblimess, olid kõik hotellid hõivatud. Nii hüüdsin Trip.ee netifoorumis appi. Sealt saingi vajalikud veebiaadressid,” selgitab Pille.
Tagantjärele on tal meenutada tookordsest reisist ainult head. Esialgsest pabinast ja hirmust aitas saada üle lahke võõrustaja, kes viis Pille ka CS-i ja HC liikmete ülemaailmsele kokkutulekule: “Tutvusin seal näiteks ühe ungarlasega, kes teadis selliseid fakte Eesti ajaloost, et mul jäi suu lahti. Arvan, et isegi meie abiturientidel ei ole nii põhjalikke teadmisi. Aga temale lihtsalt meeldis erinevate riikide ajalugu.”
Pille leiab, et ka 30aastased ja vanemad rännuhuvilised ei peaks pelgama-põlgama CS-i vahendusel öömaja otsimist: “Vanusega tulevad ju kogemused ning maailma avastamine ja tajumine on avaram,” põhjendab naine.
Pillel on õnnestunud võõrustada oma kodus Võrus reisilisi kahel korral. Jaanipäeval Pille juures viibinud Soome tudengineiu oli teel Istanbuli religiooniteemalisele konverentsile. Neiu võeti jaaniõhtuks oma pere ja sõprade seltsi ning sellest kujunes kõigile väga meeldiv koosviibimine.
Teinekord hämmastavad inimeste reisipõhjused Pillet. Tema esimesed külalised olid kaks härrasmeest Põhja-Rootsist, kes olid tulnud Lõuna-Eestisse ostma ehitusmaterjale. Niisugune retk pidi tulema odavam, kui otsida kõik vajalik kokku Rootsis. Hotellile eelistasid mehed aga kodusööbimist, kuna nii on võimalus tutvuda kohaliku eluoluga. Hiljem võis blogist näha, et kuu hiljem oli Eestist hangitud materjalidest veranda tõepoolest valmis.
CS annab võimaluse luua sidemeid inimestega, kes tegutsevad mujal maailmas samal alal, kel on sama vanad lapsed või ükskõik milline muu ühine huvi. “Hiljuti sain Austriast kirja, milles paluti abi andmete otsimisel ühe Võrumaa asula kohta. Täiesti juhuslikult sain anda üsna ammendava vastuse ja seega leidsin uue inimese, kelle poole võin vajadusel ise kõhklemata pöörduda,” räägib Pille.
