Kuumus teeb liiga…

Kas olete viimasel ajal tähele pannud, kuidas vanemad inimesed puudelt varju ja tuge otsivad, sest kuumus teeb liiga. Kuumalaine äkiline saabumine ja selle pikaajaline püsimine mõjutavad meie organismi tugevamini kui arvatagi oskame.

Kõige enam kannatavad selle all, nagu mu nüüdseks lahkunud ema kunagi ütles: „…noorusest nõdrad ja vanadusest väetid“, s.t. kuni nelja-aastased lapsed ja need, kes oma 65. sünnipäeva juba seljataha on jätnud.

• Kuidas kuumus meid mõjutab?
• Kuidas kuumale võimalikult väikeste kahjudega vastu panna?
• Mida teha, kui kahju juba käes?
Sedalaadi asjades püüakski seekord selgust luua.

Mis on ülekuumenemine?

See on tasakaaluhäire soojuse tekke ja äraandmise vahel. Püsisoojase organismina peab inimeses valitsema tasakaal ainevahetuse (metabolismi) käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel.

Peamiselt antakse soojust ära läbi naha ja kopsude soojuskiirguse teel ja higinäärmete töö tulemusena naha pinnalt vee aurustumisega. Kõige rohkem takistavad soojuse äraandmist kõrge välistemperatuur ja suur õhuniiskus — just sellised keskkonnatingimused ümbritsevadki meid praegu.

Mis toimub ülekuumenenud organismis?

• kehatemperatuur võib tõusta üle 40 kraadi, s.t. meie organismis tekib olukord, kus kehavalgud hakkavad kalgenduma (denatureeruma) just samuti kui pannile või tulisesse vette asetatud muna;
• organismis tekib äge veepuudus;
• elektrolüütide (soolade) tasakaaluhäired;
• happelised ained hakkavad organismis kuhjuma
• tekivad vere hüübivushäired.

Millised organid saavad enim kahjustatud?

• esmajärjekorras kesknärvisüsteem, sellest ka võimalikud krambid, teadvushäired, kooma jmt;
• äge südamepuudulikkus ja/või südame rütmihäired;
• võib tekkida kopsude liigveesus, mis avaldub hingamisel selgelt kuuldava lõrinaga, suust võib tulla roosat vahtu;
• võib ilmneda neerupuudulikkus, s.t. et uriini eritumine võib lakata.

Soovitusi ülekuumenemise vältimiseks:

Nautige päikest mõistlikult.

Kuuma ilmaga juua rohkem ja jahedat jooki.

Vältida palavaga füüsilist pingutust.

Kanda võimalusel naturaalsetest looduslikest materjalidest sobivaid riideid: avaraid, heledaid ja õhku läbilaskvaid.

Kindlasti kanda peakatet.

Kõrvetava päikesega viibida toas või hästi tuulduvas varjulises kohas.

Ülekuumenemise ohtu suurendab:

• vanus — enim ohustatud on väikelapsed, seda eriti kinnistes vankrites ja, veel hullem, autosse jäetult, samuti üle 65-aastased;
• haigused — südame-veresoonkonna ja kilpnäärmehaigused;
• ülekaalulisus;
• vedeliku defitsiit organismis;
• ebaõige riietus;
• nahahaigused;
• ravimid (näiteks rahustid);
• alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

On olemas erinevaid kuumakahjustusi:

• päikesepiste
• kuumapööritus
• kuumanahalööve
• kuumaminestus
• kuumakrambid
• kuumakurnatus
• kuumarabandus
Neist kahte rahva seas kahte kõige tuntumat kirjeldaks siinkohal lähemalt ja annaks ka näpunäiteid, kuidas hädalist õigesti aidata.

PÄIKESEPISTE

Põhjustab päikesekiirte otsene mõju katmata peale, mille tagajärjel aju ja ajukelmete veresooned laienevad, s.t. aju täitub liigselt verega, ja tursub (paistetab üles).

Kergekujulise päikesepiste tunnused:
• peapööritus
• kananahk
• kohin kõrvades
• nõrkus
• terav peavalu
• virvendus silme ees
Kerge päikesepiste möödub varju ja/või jahedasse ruumis minnes suhteliselt kiiresti, kuid järelnähuna võib veel mõnda aega püsida peavalu.

Raskekujulise päikesepiste tunnused:
• nägu punetab
• pulss ja hingamine kiireneb
• kehatemperatuur tõuseb 38-39 kraadi
• oksendamine
• võivad tekkida krambid
• võivad tekkida nägemishäired
• teadvusekaotus

Raskekujuline päikesepiste nõuab kiiret arstiabi!

KUUMARABANDUS

Põhjuseks kogu keha üldine ülekuumenemine.

Tunnused:
• mustad täpid silme ees, peapööritus ja –valu
• nõrkus- ja kuumustunne
• kohin kõrvades
• pulss kiireneb
• nahk muutub tuliseks ja kuivaks
• hingamine algul sügav, hiljem pinnapealne ja järjest kiirenev
• raskemal juhul teadvushäired (üleerutus, agressiivsus, hallutsinatsioonid kuni koomasse langemiseni välja)
• kehatemperatuur võib tõusta üle 42 kraadi

Mida teha?
• kutsuda kiirabi ja alustada esmaabi andmisega;
• viia kannatanu varjulisse kohta;
• asetada ta lamavasse asendisse nii, et pea jääks veidi kõrgemale;
• kui kannatanu on teadvuseta, siis keerata ta külili — nn. trauma asendisse;
• võtke tal riideid vähemaks, avage kaelus jne;
• püüda ülekuumenenud ihu jahutada — seda kas õhuga või jaheda veega. Mitte mingil juhul ei tohi jahutada jääga;
• asetada otsmikule ja kukla alla külm kompress;
• anda külma juua külma jooki, aga mitte mingil juhul alkoholi;
• kui keha on maha jahutatud, siis võib kannatanu katta kuiva linaga ja jätta ta jahedasse ruumi lamama;
• hingamise lakkamisel teha kunstlikku hingamist.

HOIDKEM ÜMBRITSEVA SUHTES OMA SILMAD JA SÜDAMED LAHTI!