"Kui üldse hääletada, siis mitte kunagi üksi olles ning ka siis on asi väga kahtlane," kinnitab ta. "Samuti ei maksa peale hüpata, kui lahke onu ukse avab ja peale kutsub. Me pole veel sealmaal, kus vaid hääletamine on ainuvõimalik kulgemiseks punktist A punkti B ja loodetavasti me selleni ka ei jõua.

Minu emal oli kunagi selline kogemus. Ta oli noor ja läks külla oma emale, kes elas Lääne-Virumaal, Pikeveres. Ei mäleta, kas siis buss ei tulnud või mis seal oli, aga ta tuli jalgsi Koeru kandist, vist Puhmust, mis peaks ikka rohkem kui 10 kilomeetrit pikk tee olema. Ta oli mõelnud, et kui tuleks mõni auto ja võtaks peale, aga ei ühtegi. Alles siis, kui sihtkohani oli jäänud umbes 300 meetrit, tuli auto, kenad noored mehed sees. Uks lahti - tulge peale ja viime kohale. Lahke naeratus ka näol. Ta oli öelnud, et juba kohal, näete, maja paistab. Nemad aga sõidavad aeglaselt kõrval ja aina kutsuvad. Sedasi vanaema majani.

Ema ütles, et kui nad oleksid varem tulnud, oleks ta rõõmuga peale istunud. Vanaema oli aga kurjasti praganud, sest tõepoolest, kui nad nii pealetükkivalt käituvad, pole asi õige. Viisakas juht oleks viisaka keeldumise peale vabandanud ja edasi sõitnud. Emal polnud kahtluseraasugi tekkinud, alles vanaema jutt n-ö avas silmad.

Nad sõidutavad kasvõi kuhugi metsa ja teevad sinuga, mida tahavad."

Lugeja, kas sina oled kunagi hääletanud ja millised kogemused sul sellega on?