Lugejad lapsest loobunud kasuperele: lastekodulaps pole ese, millele kehtib garantii!
Avaldasime Naistekas eile loo 11aastasest Mihklist, kes pärast nelja aastat kasuperes ühel päeval lastekodusse tagasi toodi — kasuvanemad ei tahtnud ega jaksanud enam lapse eest hoolitseda ja andsid ta lihtsalt ära. Laps jäi nõnda juba teist korda kodust ilma, rääkimata tema lihasest õest, kes kasuperre alles jäeti. See lugu ajas meie lugejaid marru — näib uskumatu, milleks inimesed ikka võimelised on!
“Kus on nüüd lastekaitse? Kuidas sellist asja lubati? Tegemist on kasuperega. Kui nad ei saanud hakkama, siis tuleb võtta ära õigused mõlemi lapse suhtes ja otsida lastele uus pere. Lapsed on erinevad, kuid oma perest ei viska ju “rasket” last välja. Kasuvanemad peaksid selle asja endale selgeks tegema, lastekaitsjad samuti. Tean kahjuks ka ise ühte kasuperet, kes lapsest aastate pärast loobusid. Saatus polnud neile lapsi andnud, ja õigesti tegi. Kõik polegi võomelised lapsevanemad olema.” -ema kolmele
“Ka minul on olnud kohutavalt raskeid aegu — see ei tähenda, et ma lähen ja annan oma lapse, kasulapse või kasvõi looma — lihtsalt ära. See on sama kui visata tänavale. Kui ta pole 4 aasta jooksul saavutanud lapse-poolset usaldust enda vastu — siis ongi viga temas. Ja ta peab endaga tööd tegema, mitte last solgutama!” -olen eelkõnelejaga nõus
“Ka minu arust on vale, et kui raske kasvatada siis saadetakse tagasi. Kui sul endal laps raskema iseloomuga ja enam ei jaksa siis sa ei vii teda ju lastekodusse. Kui võtad enda kasvatada lapse siis sa ei saa lihtsalt ära saata last. Kohutav lugeda ja seda enam ,et õde ja vend. Neid ei tohiks üldse lahutada. See niigi raske ,et perest lahutatud ja tehakse veel raskemaks lapse elu sellise tembuga. Häbi neile.” -aus vastus
“Olen nõus, et kui laps on võetud, siis tuleb teda kohelda nagu oma last. Ja oma last ei viska ju tänavale, kui ta ühel päeval teile enam ei sobi. Ma ei julge ette kujutadagi, kuivõrd sügavalt ja palju selline hülgamine poisile haiget tegi. Loomulikult tahaks teada, milles siis probleem oli, et laps niimoodi lastekodusse tagasi visati, aga ma ei usu, et ükski asi sellist teguviisi õigustaks. Jõudu poisile suureks kasvamisel… ” -Anni
“Laps ei ole nagu ese, millele kehtib garantii, enam ei meeldi -järelikult viin tagasi. Kas siis tõesti 4 aastaga ei suudetud otsida abi, et panna oma perekond toimima? Ükskõik, kuidas ma üritan seda mõelda ja katsun ka neid kasuvanemaid mõista, see ei õnnestu. Mis iganes see pidi olema, mis sundis neid last tagasi andma ei saa olla nii hull. Alati on lahendus, olgugi et teine kord teda raske näha läbi katsumuste. Lapsed käituvadki nagu lapsed, olgu siis oma või kasulaps, nad teevadki vahest pättust. Ma ei kujuta ettegi, et minu vanemad oleksid minu või ühe minu kolmest vennast ära andnud selle pärast, et vahel olime natuke pahad. Vähe sellest, et üldse antakse kergelt alla tänapäeval, siis mis siin enam rääkida sellistest vanematest. Kas nad selle peale ei mõelnud, et lapsed kasvavad suureks ja mis nende kasutütar siis neist arvab… 9 korda mõõda, 1 kord lõika… ” -R.
