* Kaubandustöötajana olin jälle laupäevasel päeval tööl. Pereisa hakkas mulle kodust pärast tööd järgi tulema ja küsis lastelt: “Mida ma teile linnast ka tuua võiksin?” Tütar vastas siiralt ja tõsiselt: “Too midagi head! Too emme koju!”

* Mina, kes ma ei ole enam kaua aega väikeste lastega tegelenud, juhtusin ühel sünnipäevapeol kiigutama väikeseid sugulasi. Olin juba mõnda aega nende kiigule hoogu andnud ja neid keerutanud, kui arvasin, et ehk aitab ja lastel hakkab varsti paha. Küsisin siis endale aru andmata: “Kas teil süda läikima ei hakka juba?” 3-aastane õetütar vastas, et temal küll süda kogu aeg sädeleb, sest issi on talle nii kallis! Armas, eks ole. Kusjuures lapse isa on üksikisa, sest lapsed kaotasid oma ema aasta tagasi.

* Pidin minema polikliinikusse arsti vastuvõtule. Seal ukse taga ootas oma aega üks vanem naine. Et aeg venis, siis kuidagi läks nii, et hakkasime vestlema. Vestluse käigus ta pakkus, et olen 17.aastane. Minu tegelik vanus on 36. See oli selle päeva parim kompliment, mis tegi tuju terveks päevaks heaks.

Saada sinagi meile oma armas mälestus naistekas@delfi.ee!