Lugejad: talisman on tugi, milleta ma enam elada ei oskaks
Südameripats ja Hello Kitty rinnamärk
Mind võib pidada üsna ebausklikuks, kuna usun paljude märkide ja esemete tähendusse ning ka kaitsevõimesse. Arvan, et asjadel on oma lugu ning nad mõjutavad vastavalt sellele oma omanikke. Isiklikult on mul kaks talismani, mida pidevalt kaasas kannan ja millel on minu jaoks väga eriline tähendus. Üks neist on üsna tavaline, nimelt kallima kingitud kuldne südamekujuline ripats. Ta kinkis selle mulle esimesel koosveedetud aastal sünnipäevaks ja ma ei ole seda sellest ajast peale kaelast võtnud. Usun, et kui ma selle kuhugi jätaksin, ära kaotaksin või unustaksin, siis võib-olla juhtuks minuga midagi halba või siis ei oleks enam nii palju õnne. Kuna mu kallim usub minusse ning soovib mulle head, siis ripats on pidevalt selle meeldetuletuseks olemas. Pole vahet, kas sooritan eksamit, mängin tennisevõistlust, seisan raske valiku ees või tunnen end halvasti, on mul olemas ripats, mis toob mulle õnne!
Teine talisman võib esmapilgul tunduda paljudele üsna kummalise või isegi naljakana, kuid mina usun veel sellesse, et talismane ei saa endale sihilikult valida, vaid need tekivad ise, kujunevad aja jooksul ja juhuslikult. Kas saad mingisuguse kingituse või näed poes asja, mille puhul on selge, et just sellest võib saada minu õnneasi. Seega minu teine talisman on väike punast värvi Hello Kitty rinnamärk. Sain selle enda vanaemalt, kes omakorda oma pisikeselt lapselapselt. Alguses võtsin selle lihtsalt kui kingituse vastu ja see jäi mul sahtlisse seisma. Ühel päeval aga mõtlesin, et panen nalja pärast selle märgi endale pluusi külge ja lähen kooli. Nali sellepärast, et minu vanus ei vasta kohe kindlasti Hello Kittyle, kuid vahetevahel võib ju ka nalja teha. Koolis mõistsin, et selle märgi kandmine on siiski veidi kohatu ning viskasin endale kotti. Imekombel läks mul sel päeval koolis väga hästi ning kuna ma midagi ei muutnud peale selle, et mul oli see rinnamärk kaasas, siis otsustasingi, et see on minu talismaniks. Sellest päevast peale on see mul lihtsalt kotis kaasas ning teeb mu päeva paremaks.
Isegi kui asjadel ei ole võlujõudu, siis tean kindlalt öelda, et usul on väga tugev jõud ja selle abil saab korda saata nii mõndagi. Kui see ese või talisman on see, mille abil inimene rohkem usub, siis on see ainult väga hea. Arvan, et tänapäeval võiksin inimesed rohkem uskuda ja unistada, sest siis jõuab elus palju kaugemale ja tunnen seega kaasa nendele, kes elavad ilma usuta! -Linda
Sõrmus, mida enam sõrmest ei võta
Ma pikka aega ei uskunud talismanidesse ja amulettidesse. Ma ei saanud aru inimestest, kes kandsid selliseid asju enda küljes või kaasas ja kui ese juhtus koju jääma, siis oli paanika lahti. See tundus minu jaoks naljakas, et kuidas saab ühele esemele sellise jõu omistada, et ilma selleta tundub, nagu inimene ei saaksi enam normaalselt elada. Ma ei kiindu asjadesse ülemäära ja seetõttu tundus selline tegevus natuke koomiline.
Eelmisel talvel aga minu arvamus amulettidesse/talismanidesse muutus. Kord ühel talvepäeval Kaubamajas oma meest oodates põikasin sisse Loitsukelleri poodi. Seal jäid mulle silma kausi sees olevad tumedast kivist sõrmused. Selgus, et need olid hematiidist. Proovisin nalja pärast erinevaid sõrmuseid ja valisin endale ühe peenikese välja. Ma esialgu ei mõelnudki kivi omaduste peale, sõrmus lihtsalt tundus ilus. Kandsin sõrmust pikka aega, uurimata, et mis omadused siis hematiidil on. Mingil ajal märkasin, et uni oli parem ja ärevust oli vähem. Kui enne vahetasin sõrmuseid tihti, siis hematiidist sõrmusest ma loobuda ei tahtnud. See oli nagu osa minust nüüd ja ilma selleta tundsin ennast otsekui alasti.
Viimaks otsustasin uurida natuke hematiidi kohta ja selgus, et tal on märgatavad raviomadused. Hematiit aitab vereringeprobleemide, ärevuse ja unetuse korral. Samuti on kivi maandava ja kaitsva toimega. Neid raviomadusi on veel, ma kõiki ei hakkaks üles lugema. Ma tundsin kivi omadusi enne kui lugesin materjali, nii et platseebo efekti tekkida ei saanud. Kokkuvõtvalt ütleksin, et oma silmad ja meeled tuleb alati lahti hoida, sest kunagi ei tea, mida uut ning huvitavat teada saada võib. Mina sain omale juhuslikult talismani, millest kohe kuidagi loobuda ei taha. -Sirli
Vanaema kingitud rist ja pudelike taskus
Minu jaoks on talismann ese millesse inimene ise usub ja paneb sellesse kogu oma energia. Ese ei pea olema mingi rist või midagi usulist, pigem midagi sellist mida oled kogu oma teadaoleva elu endaga kaasas kandnud või sellest hetkest kui sa selle eseme said ja sa tunned et see asi annab sulle jõudu ningi rahu.
Minul endal on parimaks kaaslaseks rist, mille minu vanaema kinkis mulle üheksanda klassi lõpetamiseks. Ma pole seda mitte kunagi pärast seda kaelast võtnud. Ja kui ma tunnen, et mul rohkem tuge vaja siis panen ma omale taskusse väikese pudeli, millel on küljes pael ja see on seest täidetud väikeste pärlitega. See on mind toetand terve eksemite perioodi koolis ja siis ka veel kõrgkoolis — ma ei kujuta ette, et seda poleks mul kaasas olnud. Seda pudelit oli väga hea mudida ja enda rahustamiseks polnud mul sellel hetkel muud vajagi. Ja pudeli sain ma õe käest, tema tõi selle mulle Saksamaalt. Need on need kaks asja, mis mulle jõudu annavad ja kui piisavalt uskuda on kõik võimalik, ükskõik millise asja või inimese toel. -Jaanika
