* Elu parima komplimendi ütles mulle üks Prantsuse noormees: ” Your parents must be sea clamps, because you are real pearl ” ehk siis eesti keeles, “Sinu vanemad on vist merekarbid, Kuna sa oled tõeline pärl!”

Vahva, olen seda oma vanematele ka öelnud, et nad on nüüd merekarbid.

* Kuna selle suve algus oli väga vihmane, sai palju vihmavarjuga ringi liikuda. Mul on väga kihvt suur, must, satsidega vihmavari. Tänaval on täiesti võõrad naised mööda minnes hõiganud, et ilus vihmavari! Üks meesterahvas arvas siiski, et tegin selle ise, seelikust..

* Sattusin yhel päeval administraatori rolli ja mu ülesandeks oli esimesena märgata sisenevaid kliente neid tervitades ja teretulemast rõõmu pakkudes. Niisiis tervitasin sisenevat soliidsemas eas härrat. Klient vaatas segaduses oleva näoga vasakule-paremale kuni leidis mu pilgu, kohmetus veidi silmitsedes mind ja ütles: “Ohh, vabandust! Te olete nii ilus, ma ei saanud aru, kas see on pilt või päris. Tere!”

* Parima komplimendi tegi mulle minu isa. Minu isa oli (jah kahjuks juba lahkunud meie seast) tõsine eesti mees: 2 meetrit pikk, laiade õlgadega ning tühje sõnu ei loopinud. Olin mina vist 14-aastane, istusin oma toas, tegin näole auru, koorisin nahka ja just asusin maski peale kandma. Astub minu tuppa see suur tõsine mehemürakas, vaaatab natuke aega ning siis teatab: ”Ma ei saa aru mida sa siin jamad! Sul on niigi normaalne nägu!”

See kindlasti kõlab mitte just kõige armasama komplimendina kõrvalt vaadates, aga tegelikkuses tähendavad need sõnad minu jaoks niivõrd palju. Minu isa andis mulle kindluse elu lõpuni — MA OLEN ILUS!

Saada sinagi meile oma meenutus naistekas@delfi.ee ja võida auhindu!