Panda läheb ülikooli

Ühel külmal talvehommikul olin sunnitud kooli minema. Tegin endale meigi, mille hulka kuulus ka ripsmetušš (mitte veekindel). Kusjuures olin hommikul eriti usin ripsmete koolutamisega ja tuššimisega, et need pikad ja silmapaistvad oleksid. Asusin teele, väljas oli jube külm ja tundsin, kuidas mu ripsmed külmuvad ja üksteise külge kleepuvad. Mõtlesin veel ise, et oi kui lahe, sellised ilusad härmas ripsmed. Kusjuures tundsin endal lasuvat nii mitutki pilku, isegi autojuhid olid sel päeval viisakad ja rõõmsad. Peagi jõudsin kooli, otsustasin enne loengut teha pissipeatuse ja siis… Oh jummel, mida ma peeglist nägin. Kogu mu ripsmetušš oli ripsmetelt (nagu ausalt kõik) maha sulanud. Nägin välja nagu panda! Kohutav! Tundsin piinlikkust, samas aga ei suutnud ma naeru pidada. Õnneks polnud mind näinud ükski tuttav. Mul läks selle puhastamisega päris korralikult aega, lõppkokkuvõttes pidin kogu silmameigi eemaldama. Järgmistel kordadel olin targem ja värvisin ripsmeid koolis.

Klouniga teatrisse

Nagu me kõik teame, siis armudes tahame me oma silmarõõmu jaoks vapustavalt kenad välja näha. Seda minagi. Oli kokku lepitud kohting ning hakkasin siis eelnevalt meikima. Jubeduseks pidin tunnistama, et jumestukreem oli otsa saanud. Olemas oli aga mitu tooni heledam puuder. Mõeldud tehtud. Panin näole vaid puudrit ning selle peale põsepuna. Kahjuks aga tundus mulle, et põsepuna ei taha kuidagi põskedele kinnituda, seega panin seda topelt. Meik valmis, arvasin et näen päris hea välja (kodus peegli ees tundub alati kõik parem kui tegelikult). Teatrisse jõudes ja riideid ära andes suundusin ma tualetti peegli ette end sättima. See mis sealt aga vastu vaatas polnud just päris see, mis kodus. Sõna otseses mõttes nägin ma välja nagu laibastunud kloun — nägu kaame ja põsed ilusasti peedipunased. Ei tea, kas see oli saatus või mitte, aga ühest kabiinist astus välja minu tuttav, kellelt sain enda parandamiseks vahendeid. Siit moraal: kui jumestuskreem hakkab otsa saama, siis mine osta heaga kohe uus.”

Seksikas seebikakangelanna

Kui olin 12-13aastane, hakati televisoonist näitama seebiseriaali, kust sain esimese tugeva inspiratsiooni meikimiseks. Ühel õhtul kui ema ligiduses polnud, võtsin tema musta silmapliiatsi ja jäljendasin seebikast nähtut. Tulemus polnud ilmselgelt siiski suurem asi, sest õue minnes kohtasin naabrimeest, kes mind nähes kohkunult küsis: “Lapsuke, mis sinuga juhtunud on, silmad niiviisi määrdunud?” Häbi tahtis ära tappa.

Maskiga peole

Ostsin poolteist aastat tagasi sõbranna soovitusel kalli jumestuskreemi. Poes proovisin, et jumestuskreemi toon sobiks ka minu nahaga ning kõik tundus olevat korras. Mõni päev hiljem pidasin oma sünnipäeva ning tegin ka meigi. Hämaras valguses oli kõik korras, kuid kui veidi valgemasse kohta edasi liikusin, siis selgus, et jumestuskreem oli minu enda nahatoonist mitu tooni tumedam ning nägin kohutav välja. Võtsin klubi tualetis meigi maha ning ülejäänud õhtu olingi meikimata, sest meigivahendid olid kõik ju kodus. Lisaks olin ma järgmisel hommikul olin näost punane ning imeliku lööbega kaetud. Läks peaaegu nädal enne kui ma uuesti “normaalseks” muutusin. Igatahes selle firma jumestuskreeme ma rohkem kasutanud ei ole. Kahju oli vaid rahast, sest üliõpilase jaoks oli see summa suht suur.

Klubimeik või sõjamaaling?

“Kord ülikooli ajal sättisime sõbrannaga laupäeva õhtul end välja minema. Riided valitud, juuksed sätitud, meik ka vaja teha — ikka põhjalikult ja korralikult. Sõbranna küsis, et kuidas ta välja näeb. Vastasin, et väga kena. Tal on pikad pruunid juuksed ja kõik, mis loodus veel selle juurde ilusat andnud, selline veidi eksootilise välimusega võrreldes eesti blondide tüdrukutega. Niisiis jõudsimegi klubisse ja tundsime ennast muidu mõnusalt. Mina läksin tualetti ja Ulla jooki ostma. Tagasi tulles märkasin, et nagu ikka tuli üks kuum meesterahvas esimesena minu sõbrannat tansima kutsuma, aga seekord jäi ta väga juhmilt sõbrannale otsa vaatama. Ma ei mõistnud milles asi, kutt ei öelnud ka sõnagi, sõbranna vaatas mõistmatult meile mõlemale otsa ja küsis mis on. Siis märkasin, et sõbranna nägi klubi sinises valguses välja nagu pärismaalane, kelle näole on joonistatud sõjamaaling — ta silmade ümbrus, nina ja lõug helendasid neoonkollasena! Kutsusin ta kähku kõrvale ja küsisin, et mis värki ta enda näole täna määrinud on? Ütles, et nagu tavaliselt! Kuid siis meenus, et oli paar päeva tagasi ostnud peitepulga vistrike ja punetuse ühtlustamiseks. No tore, vistrikud oli ära võtnud, aga sellisest kõrvalefektist ei oleks osanud undki näha! Ja niipalju oli siis meikimisest kasu — sõbrannal tuli nägu kraani all puhtaks pesta. Õnneks tuli see õudne toode, mis klubivalguses su vampiiriks muudab ilma meigieemaldjata maha. Nüüd naersime juba mõlemad ja õhtu jätkus sealt, kus see enne pooleli oli jäänud.

LOE KA:

  • tragikoomilisemad iluapsud juuste värvimisel" href="http://naistekas.delfi.ee/elu_on_seiklus/mistoimub/lugejate-koige-tragikoomilisemad-iluapsud-juuste-varvimisel.d?id=58852678">Lugejate kõige tragikoomilisemad iluapsud juuste värvimisel
  • 10 apsu, mida meikimisel vältida" href="http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/10-apsu-mida-meikimisel-valtida.d?id=55552830">10 apsu, mida meikimisel vältida