Materiaalsed unistused ei vii meid sisemisele õnnele lähemale

Üks ja peamine võimalus enda isikliku ajaloo ja kaasasündinud nõrkustest tulenevate sundmõtete ja tunnete läbistamiseks ning kaotamiseks, on lihtsalt suurendada enda energiavälja. See tähendab: Kasvatada oma vaimset ja psüühilist potentsiaali. Puhastada enda keha ja energiasüsteem, hoida see puhtana ning toimivana. Keskenduda sellele, mis toimib ja mis on hästi, mitte vastupidi. Paljud ületamatuna tunduvad takistused võivad selle tulemusena kaduda.

See töö enesega algab teadvustamistest, et kuni 95 protsenti meie mõtetest, tunnetest, uskumustest, hinnangutest, hirmudest, vajadustest, tahtmistest, valudest ja isegi unistustest! ei pruugi kuuluda meile. Olen seda teadvustades taibanud, et ka mõned suured isiklikud projektid, mille kunagi olen ette võtnud, polnudki minu tahtmised, vaid minu üle energeetilist mõjuvõimu omava lähedase inimese soovitusest, kasvõi ühest mõjusast väljaöeldud lausest lähtuvad. Enda omaks võib sedasi saada kasvõi mõne ajaleheartikli sisu, mis hakkab edaspidi meie tahtmisi juhtima. Selliseid mõtteid korjame teadmatult endasse läbi elu.

Tegelikult on väga vabastav teada saada, et paljud materiaalsed unistused ei viigi meid oma sisemisele õnnele lähemale ja võivad kuuluda kellelegi teisele. Kõige hõlpsam on külluse kogemiseni välja jõuda oma vajaduste allapoole viimisega, siira minimeerimisega, õppides lihtsust armastama. Eriliselt peaks seda silmas pidama asjade ja vajaduste puhul, mis pealtnäha on unistused, aga ei toimi, ei edene ega vii edasi . Sel juhul puudub selle tagant enese südame siiras soov. Selle väeta ei taha asjad pahatihti üldse edeneda. Raskused on võimalik loomulikult ületada, asjad puhta tahtega liikuma panna, aga võib juhtuda, et siiski ei paku tulemus soovitud rõõmu. Kogu protsess mõjub pigem kurnavalt.

Egomaailma spektrist seondub selle teemaga sõna prestiiž. Mõne inimese jaoks võib olla prestiiž nii tähtis, et kui talt see ära võtta, ei jäägi talle enam mitte midagi. Võib vaid kujutleda seda energiahulka, mis kõrge prestiiži hoidmiseks panustatakse. Kuid tegelikult… mis tähtsust sel on? Kellele see vajadus kuulub?

Kõigil on võime lähedaste ja ka kaugete inimeste mõtteid ja emotsioone tunnetada. Iseäranis kehtib see keskmisest tundlikumate inimeste puhul. Neil on tihtipeale raske enda mõtteid, tundeid, meeleolu, väsimust ja valusid mõista. Isegi tavaeluga toimetulemine võib olla häiritud, kuna nii palju asju lihtsalt sõidab sisse.

Paljudele on harjumuspärane teiste muredele emotsionaalselt kaasa elada. Püüda nende raskuseid ja väljakutseid oma energia arvelt tasakaalustada ning lausa enda omaks võtta. Selle tulemus on jällegi, et me kipume ennast teadmatult teiste tunnete, soovide ja raamidega samastama. See on konkreetne isiklik energiakadu. Sellega kaasa minemisest on kasu väga vähe, kergem ei hakka eriliselt kellelgi, vaid tekkiv emotsioon hoopis kasvab ja paljuneb ühisteadvuses, mis võib edasi teadmatult kaugele kajada.

Teistega kaasamuretsemine pole tegelikult hoolimine, see on lihtsalt käitumismuster. Ja tegelikult üsna tarbetu. Tõeline kõrgesageduslik kaastunne on täielik mõistmine, mida teine tunneb ning oma kannatuses läbi elab, kuid südametasandil sarnaneb see pigem pehme armastustundega. Kaastunne pole haletsus, see on hoolimine. Õige kaastunne on ülendav ja tervendav. See on teadmine, et teist inimolendit läbiv käesolev kurbus ja raskus on looja heaks vajalik, et ta mõistaks läbi meie vastandlike tunnete oma loomingu täiust. Terve kaastunne on umbes selline tunne, mida võib tunda kui vaatad mõnda looma- või linnupoega, ta on alguses äbarik ja kohmakas, aga sa tead, et temaga saab kõik korda. Tegelikult on ta täielikult armastatud, kaitstud ja hoolitsetud.

Teiste südamevalu kopeerimine, peegeldamine ja omistamine on lihtsalt valukeha toit. Tundeteisikute loomine. Palju rohkem on kasu tugeva väljaga inimeset, kes teiste muredesse ei murdu, paanikaga kaasa ei lähe. Kes suudab jääda keskmesse ning oskab vajadusel tekkinud tasakaalutuse oma südamevalguse, rahu ja armastuse toel lahendada.

Teiste tunnete tundmise vastu aitab sõltumatus teiste inimeste energiast, nende heakskiidust, hinnangutest ja üleüldse ühisteadvusest välja kasvamine. Kuid kuidas saavutada selline energeetiline iseseisvus? Küsimus: “Kellele see tunne või mõte kuulub?” on üks hea tööriist oma mõttevälja risust puhastamiseks. Seda võiks küsida iga teadvustatud mõtte, hinnangu, hirmu, uskumuse jms kohta, mis millal iganes pähe tuleb. Seda tasub teha üsna pika perioodi vältel ja tõesti IGA mõtte peale. Kuna paljud mõtteharjumused, mustrid on väga kaua kedranud peame seda juba enda pärisosaks, ega teadvustagi endale, et see on üle võetud. Või esialgu isegi ei märka, et see üleüldse peas keerleb.

Tuleks püüda hoida sisemist vaikust ja kui mõni mõte tuleb, siis kohe küsida: Kellele see kuulub? Sama kehtib ka tunnete, valude ja kõige muu kohta. Ja kui selgub, et see ei kuulu sulle, vaid mõnele teisele inimesele, on osa ühisteadvusest või on tegemist kellegi poolt pealesunnitud, ründava mõttega, siis tuleb see tagasi saata. (Kuidas seda täpsemalt teha, leiad uurides Access Conciousnessi kohta).

Miks sisemine vaikus tähtis on? Kui on ette võetud enda energiavälja suurendamine, et saavutada tõeline vabadus, siis tasub teatud perioodi vältel püüelda laitmatuse poole. Siis on edusammud suuremad. Tundub, et iga kord kui mõtleme mõne inimese peale, meenutades seika kellegi teise minevikust, mida keegi on oma elust ning asjadest rääkinud, siis anname sellele inimesele enda energiat ära.

Üks tähtis asi, mis tuleks enda puhastamise ja korrastamise ette võtmisel selgeks teha, on see, et tekkinud tühimik, kust soovimatu energia vabaneb tuleb koheselt millegi uue ja paremaga täita. Muidu on igasugune vabastamine ja puhastamine peaaegu et asjata. Tekkinud tühimikku tahab tagasi tulla sarnase sagedusega energia, mis seal oli ja see juhtubki kui koht jääb vabaks. See harjumus tasub endasse kinnistada!

Lihtne vabastamistehnika, kui seda õigesti teha, saab sellega vabastada ükskõik mida. Välja hingates ütle: “Lasen lahti kõik musta, haigust ja pinget tekitava, kõik ebakõlalise ja seiskunud energia, (kõik hirmu, valu, soovimatuid mõtteid, tundeid, meeleolu tekitava energia) ja saadan selle algallika puhastustulle. Seda tehes suuna käed allapoole, hoia sõrmed sirged ja suuna see endast eemale.

Peale millegi vabastamist tasub aeglaselt sisse hingates endamisi öelda: “Täidan ennast algallika armastuseenergiaga… (mis täidab kõik minusse tekkinud tühimikud ja transformeerib kõik ebakõlalise, nii et mitte miski väline, kellelegi teisele kuuluv, madalasageduslik või soovimatu energia ei saa minu tundeid, mõtteid ega tahet moonutada ega mõjutada.)”

Eelnev käib muidugi ainult teatud ajaperioodi kohta. Mida rohkem oma teadvust puhastada, seda võimsamaks muutub energiaväli ja asjad ei sõida enam sisse. Ühel hekel ei pea enam nii tihti midagi küsima ja lahti laskma. Sinu tegelik potentsiaal saab hakata avalduma. Saad täiesti uue, võimsa, rõõmsama ja täielikuma inimesena asuda igapäevaelu nautima.

Rohkem sarnaseid teemasid leiad Taavi blogist http://rahuleidjad.wordpress.com/. Head lugemist!