Sain selgeks, et nii auto kui ka ainsad juhiload selles majapidamises kuuluvad naisele. Uurisin siis miks — mitte surkivalt või kuidagi viltu vaadates, vaid puht huvi pärast — miks siis täismees endale juhilube pole tahtnud teha?

“No eks ta on sellele mõelnud, aga ma juba sõidan…,” jutustas naine, et vastupidiselt n-ö traditsioonilistele peredele on tema see, kes oma mehe hommikul tööle sõidutab ja sealt jälle koju toob. Pidudel, kuhu nad ei taha taksoga minna, on naine alati kaine. Nojah, pole minu asi. Sooline võrdõiguslikkus on ju teemas, las siis olla nii.

Kuidagi juhtus, et kuna ma olin üksi ja mu kodu jäi neile tee peale, lubas naine mu ära visata. Istusin muretult tagaistmele, aga ees ootas mind sõit missugune! Naine istub ilusti rooli taga, mees lükkab oma tooli nii kaugele kui vähegi võimalik, nii kaldu kui üldse saab, paneb käed rinnal riski ja KUKUB JUHENDAMA! “Miks sa siit keerad, kas sa tahad ringiga minna?” “Sa oleks vabalt üle jõudnud… ” “KUHU sa lähed!!!???” “Mida sa passid?”

Ausõna, mul vajus suu ripakile — mees, kes oli seltskonnas tundunud veel täitsa meeldiv, osutus täielikuks idioodiks. Ajas ikka närvi mustaks küll ja ma hakkasin mõtlema — kas on veel mehi, kes ei viitsi endale lube teha ja kamandavad selle asemel oma tublit naist, kellel on load taskus? Muide, see naine sõitis täiesti normaalselt ja ma tundsin end väga turvaliselt. Pigem pelgasin seda tolgust, kes ta kõrval oli.

Kallis lugeja, mida arvad sina? Kas mehel peaksid juhiload olema?