Atlanta Emory ülikooli teadlased tegid katseliselt kindlaks, et olukorras, kus naine teeb koostööd mõne teisega, hakkab tema ajus tööle sama osa, mis aktiveerub ka toidu, raha, uimasite ja muude "preemiate" manustamisel.

Selline nähtus viitab võimalusele, et meie kehad on justkui programmeeritud eelistama pigem koostööd kui üksiküritamist.

"See on hea, kuna hoiab koos ühiskonna sotsiaalse koe," ütles uuringu autor dr. Gregory S. Berns Reuters`ile.

Aju reaktsioon avastati katsetes, milles skänniti 36 naise aju "Vangi dilemma" nimelist mängu mängides. Käesolevas uuringus kasutati ainult naisi, et vältida seksuaalseid alatoone, mis võivad mõjutada meeste ja naiste omavahelist käitumist.

Mängu käigus ülesandeid lahendades saavad osalejad valida kas koostöö või tolle “reetmise” vahel. Mõlemad teevad oma valikud sõltumatult, aga valikust sõltub kogutav punktisumma.

Kõige rohkem punkte teenib mängija, kes reedab partneri, kui too on valmis koostööks. Järjest kahanevas järjekorras annab punkte mõlemapoolne koostöö, kui mõlemad teineteist reedavad ning kõige vähem saab punkte siis, kui mängija on valmis koostööks, sellal kui partner ta reedab.

Mängu loogika järgi on kõige ratsionaalsem otsus partner reeta, mis annab osalejale võimaluse teenida maksimaalselt raha ning vältida kõige halvemat varianti.

Mängija aju skänniti nii siis kui ta sai ise oma valikud langeteda kui ka ajal, mil need talle ette öeldi. Vaatamata sellele, et reetmine oli kõige tõenäolisem valik, otsustasid Naised, siis kui neile valikuvabadus jäeti, sagedamini koostöö kasuks. Kokku 20 voorust otsustasid mängijad teha koostööd keskmiselt 11 korral.

Samal ajal näitasid MRI skänneri tulemused, et kui mõlemad mängijad tegid koostööd, aktiviseerus premeerimisega seotud ajupiirkond.

Uuringu läbiviijad arvavad, et ainult meestega tehtav uuring annaks arvatavasti sama tulemuse, ehkki selle tõestamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid.

Mõnes mõttes olid tulemused üllatavad ka teadlastele endile. Inimesi häirib silmnähtavalt, kui partner neid reedab, ning teadlased arvasid, et just sellisel juhul on täheldatav kõige aktiivsem ajutegevus.

"Minu meelest on see huvitav ning rahustav, et aju vaikimisi asend on koostöö ja mitte reetmine," märkis Berns.

Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirjas Neuron.