Miks ma nii õudselt tahan magusat?
Kas vastab tõele, et kõige lihtsam on kaalust alla võtta, kui piirata just süsivesikute tarbimist?
Süsivesikud seisavad kalorsuselt teisel kohal pärast rasvu. Nende varustada on umbes 60% inimese energiavajadusest. Loomulikult aitab süsivesikute vähendamine toidus kaalu langetada. Suurimat efekti annab saiatoodete, valge riisi ja suhkru väljajätmine.
Mida tähendavad „kasulikud” ja „kahjulikud” süsivesikud?
Kahjulikeks nimetatakse liht- ehk „kiireid” süsivesikuid. Oma lihtsa keemilise koostise tõttu seeduvad nad kiiresti ning tõstavad järsult suhkru taset veres, mis omakorda tõstab söögiisu. Suhkru üleküllus soodustab kiiret rasvade teket. Lihtsüsivesikud on tavalised maitselt magusad — need on suhkur, šokolaad, saiatooted, gaseeritud joogid.
Kasulikud on liit- ehk „aeglased” süsivesikud. Need seeduvad aeglaselt ning toidavad pikka aega aju ja lihaseid. Kasulikke süsivesikuid leidub teraviljas, puu- ja köögiviljades. Nendega ei kaasne rasva „varumist”.
Just liitsüsivesikutel põhineb tänasel päeval moesolev itaalia ehk vahemeredieet, mis sisaldab rikkalikult puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning oliiviõli. Sealsed makaronid ja pitsad valmistatakse kõvematest nisusortidest, seetõttu on ka enamus itaallasi saledad.
Lisaks leidub süsivesikuterikkas salatis, porgandis ja kaerahelvestes suur hulk vitamiine, mida on kookidest tulutu otsida.
Algul soovitasid dietoloogid süüa vähem rasvu, seejärel ristiti saleda figuuri vaenlasteks süsivesikud. Võib-olla mõne aasta pärast muutub arvamus taas?
Toit peab sisaldama kasulikke rasvu ja kasulikke süsivesikuid. Nii nagu süsivesikud, nii jagunevad ka rasvad organismile kahjulikeks ja vajalikeks. Monoküllastamata ja polüküllastamata rasvad on kasulikud — neid leidub palju oliivi-, päevalille- ja maisiõlis, pähklites, avokaados, lõhes, forellis ja lestas.
Küllastatud (loomset päritolu) rasvu sisaldavad piim, või, juust, punane liha, šokolaad, jäätis. Need toovad nii kasu kui ka kahju, tõstes üheaegselt nii „halva” kui ka „hea” kolesterooli taset. Kuid transrasvad, mis moodustuvad taimeõlide kuumutamisel (nii valmistatakse margariini ja või asendajaid), on tõeline söödav mürk. Just seetõttu on kahjulik praetud toit (eriti friikartulid). Transrasvad tõstavad kolesterooli taset, mis ummistab veresooni ning põhjustab ateroskleroosi.
Kas ka normaalse kehakaalu juures on tervisele kasulik vähendada süsivesikute hulka toidus?
Normaalkaalu juures on see pigem kahjulik kui kasulik. Piiranud end paari õuna kui süsivesikute allikaga päevas, muutub inimene loiuks, hakkab unustama ning väsib kiiresti. Ilma süsivesikuteta pole võimalik normaalne valkude ja rasvade vahetus. Glükoos, samuti süsivesik, on võimas energia allikas aju jaoks. Just nendele faktidele põhinedes tõugati troonilt dr. Atkinsi süsivesikutevaba dieet, mis oli pikka aega populaarne Hollywoodi tähtede ning nende kummardajate miljonilise armee seas.
Seedimatud süsivesikud — toidukiud, tselluloos ja pektiin — parandavad seedimist, mõjuvad positiivselt soolestiku mikrofloorale ning alandavad kolesteroolitaset veres.
Süüa tuleks kuus portsjonit puu- ja köögivilju päevas, samuti mereande, täistera- ja rukkileiba, mis on võrreldamatult kasulikum saiast ja küpsistest.
Vajalik süsivesikute ööpäevane hulk peaks olema keskmiselt 350-500 g, millest vähemalt 25 g peaks moodustama tselluloos. 100 g võib ju jääda armastatud „kiirete” süsivesikute jaoks.
Vahel, kui tahetakse end kiiresti kosutada, süüakse ära saiake või tükk šokolaadi. Ometi juba tunni aja pärast on soov midagi näksida taas päevakorral. Miks see nii on?
Paljud on veendunud, et süsivesikuterikas toit annab neile palju jõudu ja energiat. Kuid nad ei võta arvesse süsivesikute kvalitatiivset koostist. „Kiired” süsivesikud ongi sellepärast kiired, et rahuldanud silmapilkselt organismi energiavajaduse, lahustuvad seejärel jäljetult. Järsk suhkru paiskamine verre, seejärel aga selle sama järsk langus, põhjustavadki pitsitava näljatunde, apaatia ja nõrkuse. Eksisteerib isegi „keskpäevase unisuse” sündroom, milles on süüdi kõrge süsivesikutesisaldusega hommikusöögid.
Menstruatsioonieelse sündroomi ajal on naistel sageli suurenenud magusaisu. Kas selles on ka oma mõte või toob see vaid kahju?
Emotsionaalse languse ajal nõuab organism tavaliselt magusat ning jahutooteid. Nii kahtlane kui pontšikutest ja sefiirist saadav kasu ka ei tunduks, võiks sel ajal siiski oma keha kuulata — süsivesikud ei tee kahju, kui neid muidugi ei kuritarvitata.Süsivesikuterikkad toiduained on võimelised suurendama peaajus aine kontsentratsiooni, mis võtab osa serotoniini sünteesist. Viimane vastutab aga hea meeleolu eest.
Peale selle hoiab süsivesikute pidev tarbimine veresuhkru taset terve päeva jooksul ühtlasena. Kui aga suhkru tase kõigub, toodab organism adrenaliini, mis segab naishormooni progesterooni omastamist. Seetõttu vaevavadki naisi menstruatsiooni eel valud ja halb enesetunne. Magustoidud, kompvekid, leib, kartul ja makaronid mõjuvad ravivalt ega kutsu esile menstruatsioonieelset sündroomi.
Supermarketite dieetosakondadesse on ilmunud madala süsivesikutesisaldusega toiduaineid — leib, makaronid, šokolaad. Kui valida neid, kas siis kaal alaneb?
Sellistes toodetes kompenseeritakse süsivesikute puudumine rasvade ja valkude üleküllusega. Toimub täpselt sama, mis madala rasvasisaldusega dieedi puhul: inimesed arvavad, et süsivesikuid võivad nad süüa piiramatus koguses, ning … kaal ei kao kusagile. Eelkõige tuleks siiski lugeda kaloreid.
