Miks on mõned inimesed kroonilised hilinejad? Nipid, mis aitavad aega realistlikumalt hinnata


KELL
KELLFoto: TERJE LEPP

Oled alustamas oma hommikust joogatundi. Su matt on lahti rullitud, hingad sügavalt sisse ja välja ning lased mõtetel minna, et keskenduda rahulikult sellele hetkele ajas ja ruumis. Siis kolksatab uks ja viimase hetke tulija hiilib erakordselt lärmakalt ruumi. Ta koperdab kellegi mati otsa, astub peaaegu su prillide peale ning vabandab kogu selle aja ebalevalt. Tunni algus on rikutud kõigi jaoks.

Olgu tegemist joogatunni, firma koosoleku või ülikooli loenguga — alati on mõned inimesed, kes jäävad krooniliselt hiljaks. Neil endil on piinlik, teistel on ebamugav ning õpetaja/ülemus on pahane. Ometi juhtub see järgmisel nädalal uuesti. Miks on mõned inimesed kroonilised hilinejad?

Loomulikult hilineb igaüks vahel. Mitmed välised tegurid ei ole meie kontrolli all — liiklusummikud, ilmastikuolud või perekonnaliikmetega seotud ootamatused võivad põhjustada mingil hetkel igaühe hilinemist. Kuid osade inimeste puhul näib, nagu juhtuks neid ootamatusi sagedamini ning alati on varnast võtta mõni “koer sõi mu kodutöö“ tüüpi vabandus. Töökohal võib see segada paljude inimese päeva — vajalikud telefonikõned jäävad vastamata, saadetised hilinevad, tootmisliin ei saa toimida või olulist infot tuleb hilineja jaoks üle korrata. Seda ei pruugi olla mugav tunnistada, kuid nagu iga asi meie elus, on ka hilinemine meie valik.

Seotud lood:

Paljud inimesed jõuavad igale poole õigeks ajaks või alati varem seetõttu, et nad ei salli hilinemist. Nende motivatsioon on vältida ebamugavustunnet, mis kaasneb hilinemisega. Krooniliste hilinejate puhul on tegemist vastupidise motivatsiooniga — teadlikult või alateadlikult soovivad nad vältida liiga vara kohale jõudmist. Selle taga on mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasemad on näiteks:

  • See on ebaefektiivne — hilinejad leiavad, et varem kohale jõudmine on ebaefektiivne aja kasutamine. See tähendab, et nad peavad mõned hetked tegevusetult istuma ja ootama. Ooteaeg on parasjagu nii lühike, et nad ei jõua ühtegi uut tegevust alustada.
  • Nad vihkavad ebamugavustunnet — ootamine tundub neile tobe, piinlik ja ebamugav. Neile näib, nagu vaataks teised ainult neid ning mõistaks hukka kõike, mida nad teevad. Nad pelgavad teiste arvamust nagu ei peaks nad oma aega väärtuslikuks ning neil ei oleks muud targemat oma eluga peale hakata. Minut või paar varem kohale jõudmine tundub väärikas ja asjalik. Liiga vara kohale jõudmine näib nende jaoks meeleheitlik.
  • Liiga vara jõudmine näib ebaviisakas — nad kardavad, et liiga vara tundi jõudes häirivad nad õpetaja ettevalmistusi tunniks, ülemusi keskendumist enne koosolekut või sõbra ettevalmistusi õhtusöögipeoks. Kümme minutit varem joogasaalis kohal olemine tõstatab mitmeid küsimusi.. mida teha? Kas peaksin selle uue inimesega juttu tegema? Lihaseid venitama? Lõõgastuma? Mediteerima? Mis siis, kui keegi mind vaatab ja tobedaks peab?


Ühe vaatenurga kohaselt on pidev hilinemine üks enda vastu suunatud vägivalla vorme. See on viis, kuidas ennast häbistada ning tugevdada enese väärtusetuse tunnet (“Vabandust, ma olen sihuke kobakäpp!”). Teisest vaatenurgast on pakutud, et tegemist on enese tähtsuse ülevõimendamisega (“Mu aeg on liiga oluline, et seda kulutada mõttetu loba või teiste järele ootamise peale.”).

Psühholoogid on toonud välja, et mõned inimesed püüdlevad alateadlikult viimasel hetkel töö tegemisega kaasneva adrenaliinipuhangu poole. Teiste jaoks on võimalikult lühikese ajaga võimalikult paljude asjade ära tegemine võimalus oma ego toetada. Sagedasti hilinejad kipuvad olema optimistlikud ja ebarealistlikud — nad tõepoolest usuvad, et suudavad tunni ajaga käia poes, võtta keemilisest puhastusest riided, korjata lapsed lasteaiast üles ning minna tervisejooksu tegema.

Püüdes rohkem teha, saame vähem tehtud

Loe veel

Vaimne õpetaja ja kirjanik Eknath Easwaran on oma raamatus “Take Your Time” (võta aega) pakkunud, et pideva hilinemise taga on käitumine, mida ta nimetab “kiirustamishaiguseks“. Easwaran kirjutab: “Kas oled märganud, et püüdes enam asju päeva jooksul korda saata, jääd sa suurema tõenäosusega terve päev kuhugile hiljaks? Püüdes rohkem tegevusi sisse pigistada, pigistame ainult aega välja. Me ei pea nii elama. Inimesed, kel on oma elu kontrolli all, suudavad mingil moel alati õigel ajal jõuda, ilma et nad peaks kiirustama. Nad suudavad ilma pabistamata asjad tehtud saada, samal ajal kui teised, elu survest närvilisena, jõuavad igale poole veidi liiga hilja ja mitte ettevalmistatuna. Oleme unustanud, et on võimalik läbida oma päeva kiirustamata, tegeledes iga asjaga selle ilmnemise järjekorras ning ilma selle pärast ärevusse sattumata.“

Easwarani arvates on rahulikult läbi päeva kulgemise ja kõikjale õigeks ajaks jõudmise võti heas alguses. Alusta oma päeva meditatsiooniga, et rahustada laialivalguvat ja ärevuses mõistust ning seada oma päevale hea toon. Võta aega rahulikult hommikusööki süüa ning lisaaega juhul, kui kardad liiklusummikusse jääda või on ilm halvem, kui muidu. Võib näida, et hommikuti meditatsiooniks aja võtmine on veel üks kohustus, mille peale kulub juba niigi napp ja väärtuslik aeg. Seda juba harrastavad inimesed kinnitavad aga, et meditatsiooni tulemusena raiskad päeva jooksul vähem aega, kuna tegutsed algusest peale parema teadlikkusega. Selgem keskendumisvõime välistab vajaduse oma aega raisata selle peale, et midagi uuesti ümber teha.

Kuidas oma aega paremini hinnata ja kasutada?

Võib-olla ei ole kroonilise hilineja motivatsiooni taga ei liiga suur ego ega alateadlik püüd ennast häbistada. See on kahtlemata valik, kuid selle valiku põhjuseks on liig vähene teadvelolek. Kuna ta ei ole hetkes kohal, siis jõuab ta hommikust saadik igal tegevusel napilt sabast kinni saada. Selle asemel, et olla oma elus iga hetk kohal, näib nagu jookseks ta kogu aeg oma elule järgi. Ta närvisüsteem on pidev ülierutatud seisundis ning mõte tegevuses pidevalt kümne erineva asjaga, millel ei ole käesoleva hetkega mitte midagi pistmist. Selline “hõivatud olek“ võib näiliselt tugevdada ego ja madalalt enesehinnangut, jättes mulje, nagu oleks tema tegevus teise omast olulisem. Kuid aja maha võtmine toetab meid palju tõhusamalt, jättes enam võimalusi inimestega suhtlemiseks ja teadlikult hetkes kohal viibimiseks.

Pidevalt hilinemise harjumuse muutmiseks tuleks lõpetada keskendumine sellele, kuidas täpselt õigel ajal jõuda ning suunata oma mõtted sellele, kuidas iga hetk oma päevast teha ainulaadseks ja väärtuslikuks. Sinu aeg ja sinu vajadused on väärtuslikud — ära kuluta neid muretsemise peale. Jõudes tööle varem, saad võtta aega teistega vestlemiseks (või mitte, kui sa ei taha), hetkeks oma mõtted vaigistada, hinge tõmmata, aknast välja vaadata. Need hetked on olulised ning aitavad sul olla tähelepanelikum ja efektiivsem terve päeva vältel. Selleks, et vältida pidevalt oma elule järele jooksmist, on mitmed nipid, mis aitavad aega realistlikumalt hinnata:

  • Märgi üles, kui palju mingid tegevused sul aega võtavad. Hilinejad alahindavad oma tegevusele kuluvat aega isegi kuni 40% lühemaks, kui see tegelikkuses on. Teadlased on leidnud, et erinevat tüüpi inimesed võivad tajuda ühe minuti pikkust ajaperioodi väga erinevalt.
  • Ära püüa olla kohal täpselt õigel ajal, sea eesmärgiks jõuda kohale liiga vara. Säästad sel moel enda närve isegi sel juhul, kui tuleb ette ootamatuid olukordi.
  • Tervita võimalust oodata. Võta kaasa raamat või ajakiri, kui tunned, et lihtsalt tegevusetu ootamine pole sinu jaoks.
  • Jaga oma ülesanne mitmeteks osadeks, see aitab sul paremini hinnata ülesande sooritamiseks kuluvat aega. Kujutle ennast seda ülesannet läbi viimas. Kas on mõni etapp, mis jäi esialgse plaanimise käigus kahe silma vahele?
  • Pane õhtuti nii palju kui võimalik hommikusteks tegevusteks valmis. Vali riided, mõtle läbi hommikusöök ja ära unusta aega lühikeseks meditatsiooniks või kergeks joogaks, et oma mõtteid koondada.
  • Kasuta kalendermärkmikku. Ära püüa iga asja meeles pidada. Sel moel mõtled kramplikult asjade peale, millega pead tegelema alles mitme tunni pärast ning takistad käesolevas hetkes tegemist vajavate asjade peale keskendumist.
  • Sea endale isiklikud piirangud. Näiteks ära luba endale Facebooki või nutitelefonisse süvenemist enne, kui teatud ülesanded on tehtud.
  • Harjuta pidevalt teadlikult hetkes kohal viibimist. Tee ühte asja korraga ning keskendu sellele — olgu selleks hammaste pesemine või vastutusrikas tööülesanne. Ole kohal. Ole teadlik.


Allikas: Telegram