Milleks on tarvis kurbust?

Vahel on ju nii, et kõik oleks justkui hästi, ometi on ikkagi millegipärast kurb. Sellistel hetkedel otsime oma kurbuse põhjust ning üritame iga hinna eest lõbusad olla. Ometi pole seda tarvis teha. Kurbus on kaunis emotsioon. Ja väga kasulik.

Psühholoogias on olemas mõiste: „Meeleolu normid”. Tuju peab olema pidevalt hea. Sellest vaatepunktist lähtudes on kurbus häire. Kõik on ümberringi hall ja nukker. Näe, pulmaauto sõitis ette. Naeratavad ja usuvad õnne. Edasi aga tuleb ju kõige tavalisem elu. Kurb…

Mis siis sellises seisundis peaks head olema? Aga kasvõi tõsiasi, et ilma kurbuseta poleks ka rõõm üldsegi mitte rõõm. Kurbus on nagu halb ilm. See on vajalik kontrast heale ilmale — et me rõõmustaksime rohkem, kui päike välja tuleb. Aga see pole kurbuse ainus pluss.  Kurbusel on tegelikult sellised omadused, millega ei saa ükski positiivne emotsioon end võrrelda.

Säästab meie jõudu

 

Ootamatu, ilma nähtavate põhjusteta kurbus saabub sageli pärast tormilist rõõmutunnet. Käisid külalised, oli lõbus, siis aga sõitsid kõik minema. Ja kohe ongi kurbus kohal. See on selge. Kuidas aga seletada seda, et inimene muutub kurvaks, kui on võitnud mingi konkursi? Või pärast pingelise töö lõppu ja sellele järgnevat palgakõrgendust? Loogika reeglite kohaselt peaks just sellel ajal meeleolu suurepärane olema. Aga ei ole. Psühholoogias on teada nn saavutuste sündroom, kui hingelise languse periood saabub pärast suurt tõusu.  Asi on füsioloogias. Rõõm on steeniline ehk aktiivne emotsioon. See aktiviseerib inimest, sunnib kulutama palju energiat ja jõudu. Kurbus on aga vastupidi — asteeniline ehk passiivne emotsioon, mis alandab füüsilist ja vaimset aktiivsust, luues sellega kõik tingimused organismi taastumiseks.

Nõuanne.   Suhtu oma kurbusesse hoolikalt. Ära peleta seda eemale vahenditega, mis on ette nähtud tuju tõstmiseks — sellistega nagu šokolaad, fitness või koosviibimised sõpradega. Nii ei õnnestu sul puhata. Parem loe raamatut, vaata aknast välja või longi üksinda mööda tänavaid.

Aitab endas selgusele jõuda

 

Kui meeleolu on suurepärane, siis mõtleme me enda peale vähe. Kui aga kurvastame, kaldume urgitsema iseendas. Hakkame arutlema, mis oleks, kui oleksime valinud teise partneri või teise eriala. Miks me käitume just nii ja mitte teisiti? Sarnased mõtted tekivad isegi nendel, kes on üldiselt oma eluga rahul. Kurbus, see on omamoodi isiksuse kasvu treening. Õpime iseennast paremini tundma, seame sisse harmoonilisemad suhted nii enda kui ka teiste inimestega. Sellises seisundis oleme võimelised vastu võtma õigemaid otsuseid, kuna teadvustame endale paremini oma tõelisi soove.

Nõuanne.   Kui jutt käib kardinaalsest muutusest elus, siis ei tasu oma tunnetele järele anda kohe pärast ühteainsat nukrat õhtut. Oota, näiteks pool aastat. Kui sarnased mõtted tulevad sulle veel pähe kasvõi kolm-neli korda, siis astu edasi ja alusta muudatustega.

Vabastab negatiivsusest

 

Võib arvata, et kurbus on juba iseenesest negatiivsus, kuid… Kas sa pole kunagi mõelnud, miks sa vahel näed unes inimesi, keda oled juba ammu oma elust välja arvanud? Sinu alateadvus korjab kokku ebameeldivate mõtete ja murede katkendid ning sellisel imelisel moel aitab sul neist vabaneda. Ka kurbusel on sarnane puhastav funktsioon. Asume meenutama möödunud solvanguid ja pettumusi. Need on aga meiega seni, kuni me neile tõeliselt ei reageeri.

Nõuanne.   Kurvastada tuleb kogu hingest. Leia oma mälu sügavustest ebameeldivused ning püüa neid lõpuni tunnetada. Psühholoogias on olemas isegi selline meetod, mil inimene viiakse teadlikult kurbuse seisundisse, sunnitakse nutma. Sedasama võid ise teha. Selleks vajad vaid üksiolemist ning kurbi mälestusi esile kutsuvat muusikat.

Arendab häid iseloomujooni

 

Psühholoogid on märganud ning hiljem katselisel teel kinnitanud, et inimesed, kes tunnevad kurbust, on altimad teisi aitama. Suurema tõenäosusega anname kerjusele raha juhul, kui ise oleme masenduses. Seda sellepärast, et tavaliselt kanname oma tunded teistele inimestele üle. Kui meil on kõik hästi, siis tundub, et kõik on ümberringi õnnelikud. Kui aga nukrutseme, siis märkame tänaval ka kurvemaid nägusid. Ning me mõtleme rohkem sellele, et teistelgi on ebameeldivusi ja probleeme. Kurbus annab meile empaatiavõime ning arendab osavõtlikkust.

Nõuanne.    Just seda seaduspärasust kasutavadki ära sulid. Nad valivad oma ohvriteks kurvameelseid inimesi ning jutustavad neile selliseid lugusid, et veri tarretab soontes ning otsekohe tekib ületamatu soov aidata. Seetõttu on parem oma kurbust teiste eest varjata.

Muudab meid mõistlikumateks

 

Rõõmsal inimesel on meri põlvini. Positiivsed emotsioonid sisendavad optimismi, mis sunnib edasi liikuma igas olukorras. Isegi pärast lüüasaamist. Ometi on tähtis mitte lihtsalt edasi liikuda, vaid ka õige tee valida. Vastasel juhul võib minna lõputult edasi, lõppkokkuvõttes kusagile jõudmata. Kogu elu on siis vaid üksainus lõbus seikluslik jalutuskäik, ilma erilise mõtteta. Kurbus sobib siin ideaalselt suunda näitama. Kurvastades muutume realistideks ning isegi pessimistideks. See tähendab, et me hakkame nägema ka probleemi miinuseid ning vaatame elule kainema pilguga. Seega osutab kurbus meile suurepärase teene, kaitstes meid vale ja rutaka tegutsemise eest.

Nõuanne.    Rõõmuhetkedel näib meile, et kõik on võimalik. Kurbuses aga küsime endalt, milleks see vajalik on?   Et vältida sattumist ebareaalse valiku ette, püüa endaga nukratel hetkedel vestlust arendada. Anna igale oma pessimistlikule mõttele endamisi vastus.

„Kes mind seal uuel töökohal ootab? Seal on ilma minutagi spetsialiste küllaga. Polegi mõtet CV-d sinna saata”, räägib sisetunne. Sina aga vasta talle, et oled ju ka suurepärane spetsialist ja et proovida tasub ikka. Tänu sellisele sisemisele dialoogile ei lase sa pessimismil areneda tegevusetuseks.

Test

  

Kujutle, et merekaldal seisab naine, kes paistab väga kurb olevat. Ühes käes hoiab ta midagi. Mis see on? Kas roos, kerge sall, käekott või raamat, millel järjehoidja vahel?

Roos

Ilmselt elab sinu unistustes üks teine mees, mitte see, kellega sa reaalselt koos oled. See ei pruugi teie tänaseid suhteid segada. Isegi vastupidi — olukord, kus naine veidi taandub oma partnerist, hoiab meest pinges ning sunnib oma südamedaami pärast ikka ja jälle võitlema.

Peamine.  Ära liiga silmnähtavalt kurvasta, ega ka mitte kaua. Vastasel juhul osutub efekt vastupidiseks. „Ta ei hooli minust üldse”, otsustab mees ning leiab teise, kes vaatab teda, mitte aga roosi.

Sall

  

Kurbus on sinu iseloomu üks osa, sinu isiksuse eripära. Käitumises ilmneb see vahelduvate perioodidega: kord rõõm, enesekindlus, kõrgenenud töövõime, siis jälle langus, kui ei taha mitte midagi teha. Kurbuse teemaks on enamasti minevikumälestused.

Peamine.   Jaga oma nukraid mälestusi inimestega, kes sind mõistavad ning kellele on sellised meeleolud tuttavad. Väljaöeldud kurbust on kergem taluda. Ja ka vabaneda sellest võib sel juhul üsna kiiresti.

  

Käekott

  

Sind kurvastavad vaid sinu või sinu lähedaste elu reaalsed sündmused. Oma tunnetest rääkida sa aga ei tihka. Sa ei suuda isegi öelda, et sul on kahju. Kardad, et näid ebasiiras või naeruväärne. Pealegi pole ju teada, kas nad tõepoolest kannatavad või peavad olukorda hoopiski normaalseks.

Peamine.  Lisa oma sisemisele pehmusele ka välist pehmust. Õpi leidma kaastundeks õigeid sõnu. See teeb sinust avatuma inimese.

Raamat

  

Sa oleksid elus palju enamat saavutanud, kui oleksid valinud teise eriala või sidunud oma saatuse teise inimesega. Just need mõtted teevad sind kurvaks. Vahel õnnestub sul ennast kiiresti maha rahustada, vahel aga kurvastad nädalaid. Siia lisandub ka kadedus („Mina õppisin paremini, sõbranna on aga edukam”) ning paratamatuse tunne („On juba hilja midagi muuta”).

Peamine.   Mõtle rohkem oma edusammudele, sellele, kuidas sul on vedanud. Kõik oleks võinud ju palju hullemini minna.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, veebruar, 2012